Berliini tänavatel ei tule sealt paari tuhande kilomeetri kaugusel käiv sõda liiga tihti meelde, aga siin-seal on toetusavaldused linnapildis näha olnud püsivalt. Näiteks ei ole vaikne protest Berliinis Venemaa saatkonna ees teisel sõja-aastal kuhugi kadunud, vaid muutunud lihtsalt stabiilsemaks ja ilmastikukindlamaks.

Ja relvade tarnimise suhtes üldiselt ettevaatlikud sakslased on mitut varem endale seatud piiri ületanud ning tõusnud USA järel teiseks Ukrainale sõjalise abi andjaks.

"Me peame tegema nii palju kui võimalik. Ma arvan isegi, et tuleks rohkem relvi tarnida," ütles Ullrich Hoffmann.

"Ma arvan täpselt sama. See on mõistetamatu, et 21. sajandil veel midagi sellist toimub. Uskumatu," lisas Heide Hoffmann.

"Muidugi on jama sõda kuidagi toetada, aga ma usun, et teisiti ei saa. Ma ütleksin, et jah, me peame Ukrainat nii aitama, et ta saaks ise end aidata," ütles Finn.

Ometi näivad iga uue relvasüsteemi saatmise puhul taas kõhklused üles kerkivat. Seekord on teemaks ukrainlaste palutud võimsad kaugmaaraketid Taurus, mille lennuulatus on 500 kilomeetrit. Saksa ajakirjandusse jõudnud info kohaselt soovib liidukantsler Olaf Scholz nende ukrainlastele andmiseks lennuulatust piirata nii, et nendega ei saaks rünnata Venemaa territooriumi.

"Suurbitannia ja Prantsusmaa valitsus on ukrainlastega kokku leppinud, et annavad neile rakette Storm Shadow ja Scalp, mis on laias laastus samaväärsed Taurustega. On sõlmitud poliitiline kokkulepe Ukraina valitsusega, et nad ei kasuta neid Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu, vaid üksnes Venemaa okupeeritud Ukraina territooriumil. Tundub, et Saksamaa valitsusele ei piisa sellisest poliitilisest kokkuleppest, vaid soovitakse ranget tehnilist piirangut," kommenteeris Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Rafael Loss.

Küsimus on seega usalduses. Saksa valitsuskoalitsiooni kuuluvad poliitikud kinnitavad, et neil ei ole tegelikult mingit põhjust ukrainlasi mitte usaldada, kõik kokkulepped on seni pidanud.

"Leopardi tankide osas on meil poliitiline kokkulepe ja Ukraina valitsus on siiani olnud väga usaldusväärne ja on neist kohustustest kinni pidanud. Pole mingit põhjust arvata, et nad seda Tauruste puhul ei teeks. See puudutab rohkem neid teisi tehnilisi küsimusi," ütles Saksamaa parlamendi liige Nils Schmid (SPD).

"On oluline Ukrainat aidata ka Taurustega, meil ei ole mingit põhjust Ukrainat umbusaldada," ütles Saksa parlamendi liige Jamila Schäfer (Rohelised).

Parlamendipoliitikute sõnul on põhiküsimus selles, kuidas tagada, et ukrainlased relvasüsteemi käsitlemisega ise, ilma Saksa sõdurite toeta hakkama saaks. Roheliste jaoks ei ole Venemaal asuvad sihtmärgid punane joon, sotsiaaldemokraatide jaoks on.

"Kui relvi kasutatakse enesekaitseks ja nendega hävitatakse relvi, mis kahjustavad Ukraina tsiviilisikuid, siis see peaks olema Saksamaa valitsuse endale seatud raamides okei," ütles Schäfer.

"Me tahame aidata Ukrainal kaitsta oma territooriumi ja lüüa Vene vallutajad Ukrainast välja, sealhulgas Krimmist. Sellepärast on need relvad mõeldud kasutamiseks Ukraina territooriumil," põhjendas Schmid.

Ajakirjanik Stephan Lamby avaldas äsja raamatu ja tegi dokumentaalfilmi Saksamaa valitsuse tegutsemisest sõja ajal. Kogu selle aja jooksul on Roheliste ministrid soovinud kantslerilt kiiremaid samme.

"Nad survestasid kantslerit tegema rohkem ja kiiremini, aga ta kõhkles. See oli lõpuks tema otsus, mitte nende, aga oli suur lõhe ja suured arutelud," rääkis Lamby.

Kuidas Venemaa reageerib ja ega tehtav samm eskalatsiooni kaasa ei too, on küsimus, mis Saksamaal ikka ja jälle üles kerkib.

"Eskaleerumise mure on endiselt olemas. See kerkib üles iga kord, kui jutuks tuleb uus relvasüsteem, mida Saksamaalt võidakse paluda. Me oleme näinud seda korduvalt viimase 18 kuu jooksul," ütles Rafael Loss.

Kõhklemine ja abiga venitamine on ukrainlaste pealetungi pidurdanud ja andnud Venemaale aega tugevat kaitset ehitada, ütles kristlike demokraatide parlamendifraktsiooni kuuluv erusõjaväelane Roderich Kiesewetter.

"Me peame neile andma kõike, mida me seaduste raames ise kasutaksime enda kaitseks. Ja me peame sakslastele selgitama, mitte eestlastele – teie teate seda väga hästi –, et Ukraina kaitseb meie vabadust," rääkis Kiesewetter.

Ukraina sõjaväelased harjutavad Saksamaal kasutama lahingumasinaid Marder. Selleks, et Saksamaa üldse suudaks aidata Ukrainat ja tugevdada NATO idatiiba, tuleb neil ka enda kaitsevõimet kiiresti tugevdada.

Saksamaa on lubanud enda kaitsevõimet oluliselt tugevdada ja selles suunas tõepoolest ka liigub, aga aeglaste sammudega.

"Kaitseväele uue varustuse hankimiseks ja võimelünkade täitmiseks loodud 100 miljardi dollarilise fondi haare üha laieneb. Et raha ärakasutamist tagada, ei piirdu see üksnes varustusega, vaid selle eest tehakse ka näiteks taristuprojekte. Sellel on nii plusse kui ka miinuseid, aga küsimus, kas Saksamaa suudab hoida kaitsekulude taset kahel protsendil sisemajanduse kogutoodangust pärast 2027. kuni 2028. aastat, on lahtine küsimus ja olulisem kui kunagi varem," rääkis Loss.