Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti päritolu kaupade eksport langenud jooksevhindades 2020. aasta taguse tasemeni. See tähendab, et kukkunud on ka ekspordimahud.

"Tööstusettevõtete endi hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul kukkunud vähemalt 20 aasta kõige madalamale tasemele. See hinnang on kukkunud kõige madalamale tasemele. Kui siia kõrvale paneme ka hinnad, näiteks töötleva tööstuse tootjahinnad või ka ekspordihinnad, siis võrreldes teiste riikidega on need hinnad nüüd viimase paari aasta jooksul tõesti väga-väga kõrgele tõusnud," rääkis Mertsina.

Baltimaade suurimas tööstuskonternis BLRT-s, mille toodang läheb enamuses eksporti, oli langus poolaasta käibes viis protsenti.

"Meil on neid tellimusi ikka vähenenud. See on tõesti jätkuv trend, näiteks kalakasvanduses on meil tellimusi ikka väga vähe," ütles BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk.

"Eesti konkurenstivõimet vähendab väga kallis elu Eestis. Kui kõik on nii kallis, palgasurve ühelt poolt, energiahinnad, metallihinnad, võõrtööjõu kvoodid, kõik muud asjad, siis see vähendab loomulikult. Siin ei ole kuhugi mujale viidata, kui meie enda olukorrale," lisas ta.

Radius Machining suudab pakkuda väga kõrget lisandväärtust, sest seal valmistatakse erinevad metallist detaile meditsiinist kosmose aparaatideni vaid automaatselt juhitavatel pinkidel. Kuid sellegi targa ettevõtte käive kukkunud kolmandiku võrra.

"Realiseerinud on need olukorrad, mida me ennustasime kevadel. Me kevadel hakkasime oma müüginumbritest nägema, et see langus jõuab ka tööstusesse ja tööstusesse on ta nüüd jõudnud," rääkis ettevõtte juhatuse liige Veljo Konnimois.

Tööstustele riik aga mingeid leevedusi ei too ega loo.

"Eks kindlasti kõrged energiahinnad, maksude planeeritav tõus ei tee olukorda lihtsamaks ettevõtlusele, ennekõike töötlevale tööstusele, sest olgem ausad, eksport on see, kust need tulud Eestisse ka saabuvad," ütles Vinartšuk.

Konnimoisi sõnul tööstuste raskusest väljarabelemine praegu riiki ei huvita ja pikka plaani selle jaoks pole.

"No on hirm, sest meie mure justkui kellelegi hetkel korda ei lähe, sest on n-ö "tähtsamaid teemasid", millega tegeleda. Me loodame tõsimeeli, et keegi võtab avalikus sektoris ka tööstuse mure enda mureks. /.../ Aitab meid kindlasti olukorrast välja see, kui avalik sektor, riigisektor aitab meil välisturgudel uusi uksi lahti teha," rääkis Konnimois.