Eesti ekspordi nutuse olukorra taga on osalt meie põhiliste välisturgude kehv majandusseis, kuid mitte ainult.

"Eestis on tootmine muutunud kalliks, sisendid on muutunud viimastel aastatel väga kalliks. See tähendab, et odava hinna konkurentsieelist ei ole, see muutub iga hetkega aina väiksemaks. Majanduses on kaks võimalust – sa kas teed teistest oluliselt paremini või teed teistest odavamalt," rääkis tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

"On ootus, et riigijuhid saavad aru, et meil on probleem ja et konkurentsivõime tõuseks prioriteetide edetabelis lakke. Täna on tunne, et poliitikud ei teadvusta, kui tõsine on olukord ja käib üks jant ja mäng erikomisjonides ja riigikogu koridorides, mis Eesti ettevõtjaid ja tööinimesi otseselt ei puuduta," lisas ta.

"Kui küsimus on siin, kas valitsus või kitsamalt majandusministeerium tajub selle olukorra tõsidust, siis loomulikult me teeme seda. Me ei saa siin paraku langeda ka nii-öelda lihtsate lahenduste illusiooni. Töö käib mitmes võtmes. Eesti majanduse seis sektorite kaupa on erinev. On neid, kust tuleb häid uudiseid nagu teenuste osa, turismist tuleb positiivseid uudiseid, aga tõesti, hetkel keskendume töötlevale tööstusele ja selle ekspordivõimekuse kaasaaitamisele," kommenteeris majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

BLRT toodangust valdav osa on suunatud välisturule. Samas jäävad ekspordivõimalused järjest ahtamaks.

"Transpordikulud, logistikakulud on tõusnud. Varem tõusid energiahinnad, toormehinnad ja muud sisendid, nende hinnad on tõusnud, palgad on tõusnud. See kõik vähendab meie konkurentsivõimet, sest omahind ju suureneb. Konkurentsivõime vähenemine tähendab, et eksport pidurdub," rääkis BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk.

Tema sõnul peaks riigi rõhuasetus olema suunatud just tööstussektorile.

"Riik võiks ehk rohkem panustada uute tehnoloogiatega seotud projektide arendamisse või initsiatiividesse, digitaliseerimisega seotud protsessidesse, aga fookusega tööstussektorile. See on see, mida võib olla jääb väheseks," ütles ta.

"Riik võiks kaaluda suureksportijate toetust, võiks ümber vaadata ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse toetusmeetmeid, jällegi fokuseerides rohkem tööstusele," lisas Vinartšuk.

"Riik Eestis ei juhi ettevõtteid, aga me saame tuge teha. See ongi kiire meede – et avada eksporditurge nii palju kui võimalik nende kanalite kaudu, mis meil on. On ka pikaajalisemaid meetmeid. Üks meede, kuidas selle kõrgema lisaväärtuseni jõuda, on loomulikult digitaliseerimine. Hetkel on avatud meede kogumaksumusega 68 miljonit eurot, mis on just suunatud sellele, et ettevõtted saaks oma tootmisprotsesse digitaliseerida," ütles Riisalo.

Puitmajatootja Matek juht Sven Mats ütles, et riiki ei saa süüdistada olukorras, mis maailmas tekkinud on, kuid üht-teist annaks siiski ära teha. Üks konkreetne meede, mis ei tooks riigile ka suuri rahalisi kohustusi, oleksid ekspordigarantiid.

"Kuna täna tööstussektor ja ekspordisektor kommertspankade jaoks on suhteliselt punase laternaga sektor, siis lisagarantiid riigi poolt lepingute täitmisgarantiide saamiseks, võib-olla mingite ettemaksude saamiseks. Analoogsed tooted, mida koroonaajal riik tegi," selgitas Mats.

Teine soovitus on luua sihtturgudel toetusvõrgustik. "Tekitada kõikidel Eesti olulistel sihtturgudel võrgustik konsultantidest, maksunõustajatest, advokaatidest, kelle poole ettevõtjad saavad pöörduda. See ei pea olema tasuta teenus, võiks olla lihtsalt koostööpartnerite võrgustik, kelle poole ettevõtja saatkonna või endise EAS-i esindaja poole pöördudes saaks vajalikud kontaktid ja oma mured lahendatud," arutles Mats.

Arto Aas leiab, et abi oleks sellestki, kui riik mõne asja tegemata jätaks.

"Riik ei tohiks praegusel ajal ise ettevõtluskeskkonda muuta halvemaks või teha ettevõtjatele täiendavaid takistusi. Räägime loomulikult kõikvõimalikest maksutõusudest, regulatsioonidest. Mõned maksutõusud on juba kokkulepitud, aga juba ähvardatakse uute maksudega, räägitakse uuest maksudebatist või -lainest," rääkis Aas.

"Ja eelnõud jõuavad ettevõtjateni väga lühikese etteteatamisajaga. See on kindlasti üks väga halb trend, et valitsusest tulevad eelnõud, mis puudutavad ettevõtjaid, sisse on kirjutatud hüppelised tasude tõusud, keskkonnatasud või riigilõivud ja nendega tutvumiseks antakse aega kaks-kolm päeva," märkis Aas.

Tööandjate keskliidu juht mainis ka tööõiguse ja sealhulgas välistööjõu palkamise reeglite paindlikumaks tegemist. Ja veel, korras riigirahandus on Aasa sõnul konkurentsieelisena küll oluline, kuid eelarvepoliitika ei asenda majanduspoliitikat.

"Ega häid vastuseid ei tule. Öeldakse, et meil on eelarvega probleem, me peame makse tõstma, aga miks seda peab tegema kiirustades, ülejala, rikkudes kõiki hea seadusloome ja kaasamise tavasid, neid vastuseid ei tule. Praegu tundub, et valitsusel on kõikidele küsimustele üks vastus – me peame tegelema riigieelarve tasakaalu saamisega," kommenteeris Aas.

Juulis eksporditi Eestist kaupu ligi 1,3 miljardi euro eest, eelmise aasta juulis 1,7 miljardi euro eest. Langus on 26 protsenti.

Kaupadest müüdi välismaale enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Meie kaupade ekspordipartnerite esiviisik on meie lähemad naabrid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Saksamaa.

Kaupade ekspordi langus oli kõige järsem Euroopa Liidu välistesse riikidesse, mõistetavalt vähenes eksport sõdivale ja sanktsioonide all olevale Venemaale 41 protsendi võrra. Aga veel enam vähenes meie eksport näiteks USA-sse, tervelt 63 protsenti.

Samas toob häid uudiseid teenuste eksport, mis vastupidiselt kaupade ekspordile liigub tõususuunas ja jõudis selle aasta teises kvartalis rekordtasemele – kolme kuu peale kokku juba 2,9 miljardi euroga.