Riigi Kinnisvara AS kuulutas keskkonnamaja ehitushanke välja mullu detsembris ning märtsi alguses avati pakkumused. Osales kuus pakkujat ning hinnapakkumused olid 54 ja 62 miljoni euro vahel.

Ehitushankeni pole aga seni jõutud. Põhjus on lihtne: selle aasta riigieelarves pole selle jaoks raha ette nähtud.

Palju sõltub sellest, mida koalitsioon otsustab panna lähinädalatel riigikogule üle antavasse riigi eelarvestrateegiasse järgmiseks neljaks aastaks, ütles ERR-ile kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Praegune plaan on, et hoone saab valmis aastaks 2026, lisas ta.

"Seal asuksid tulevikus loodusmuuseum, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus ning (plaanitav) maa- ja ruumiamet. Kokku ligikaudu 650 töökohta," lausus Jaanisoo.

Ükskõik, millised otsused rahastuse kohta tehakse, pole plaanis keskkonnamaja ehitamisest loobuda ega krunti müüa panna, lisas ta.

"Ehitusest loobumine on vähetõenäoline, sest mitmed eelnimetatud asutuste hooned on kehvas seisus ja tuleb nagunii renoveerida. Nende renoveerimise hinnanguline maksumus kokku on ligikaudu 51 miljonit eurot. Oluliselt mõistlikum on need asutused kolida ühte hoonesse. Nii paraneb ka asutustevaheline koostöö keskkonna-, kliima- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskusena," lausus Jaanisoo.

Keskkonnamaja pole vaid üks hoone, kuhu riigiasutused kavatsetakse kokku tuua, vaid suur näidishoone koalitsioonilepingus kokkulepitust: nimelt on seal eesmärgina kirjas, et tulevikus ehitatakse uued avalikud hooned puithoonetena. Keskkonnamaja plaanitaksegi parima näitena sellest, kuidas taolist hoonet ehitada ning sellel on oma tulised toetajad.

Näiteks riigikogu Reformierakonna fraktsiooni saadik ning "Ehituse teekaart 2040" peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere hinnangul on Eesti ehitussektoril loodusmaja ehk keskkonnamaja vaja.

"Meie puidutööstusel on seda vaja, sest me saaksime nii suurepärase töö ette näidata, mis tähendab, et sakslane ja taanlane julgeb edaspidi rohkem meie käest asju tellida, kui meie eksportijad nende uksele koputavad. Heast usust keegi Eesti tooteid ei telli, me peame olema ennast tõestanud. Loodusmaja annab täpselt selle võimaluse. Ehitushange on läbi viidud ning vaja on ainult otsust," lausus ta.

Lisaks on keskkonnamaja kavandatud liginullenergiahoonena.

Keskkonnamaja ehitust toetas eelmisel nädalal ka riigikogu keskkonnakomisjon, kusjuures ehitust toetasid kõik istungist osa võtnud komisjoni liikmed.

Tallinnas Vesilennuki 12 krundile plaanitav keskkonnamaja on puidust hoone. Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse võitsid arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Ko Ai. Krundi suurus on 21 631 ruutmeetrit, sellest ehitusalune pind on umbes 12 000 ruutmeetrit.

Keskkonnamaja hoovi on plaanitud haljastus, esindusparki kodumaiste puude grupid ja märgala, küljeparki loodusmaastik ning tänavale puuderida. Keskkonnamaja territooriumil saab näha kuiva looniidu, soostunud niidu, kuiva aruniidu, nõmmemetsa ja halli rannikuluite liikidega kooslusi. Kinnistu, haljasala, teed ja mänguväljak jms on avatud kõigile linna elanikele ja külalistele.