Kaja Kallas andis 2022. aastal 350 000 eurot laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettevõttele Novaria Consult, kuid toona esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis ta seda välja ei toonud.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister, et on kogu aeg lähtunud eeldusest, et oma tulud tuleb avaldada kalendriaasta kohta. Nüüd aga uuris ta juhendit ja selgus, et see pole nii.

"Kui juhendit loen, siis nõuete koha pealt peab see olema [täidetud] deklaratsiooni tegemise päeva seisuga. See ongi inimlik eksitus. Olen kõik asjad deklareerinud, aga lihtstalt kalendriaasta kohta," sõnas ta.

Kolmapäeval ütles Kallas, et andis Novaria Consuldile laenu 5. jaanuaril 2022 sõlmitud lepingu alusel, kuid pank märkas hiljem lepingu tekstis näpuvigu, mis parandati ja seepärast allkirjastati see uuesti sama aasta 3. veebruaril.

Küsimusele, mis rolli mängis selle laenulepingu sõlmimisel pank ja millised näpuvead olid muudatusvajaduste aluseks, ütles Kallas neljapäeval, et on tänaseks ka esialgse lepingu riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile esitanud ja selle liikmed saavad neid näpukaid kontrollida.

Peaministri sõnul lähevad tema kui riikliku taustaga isiku (PEP) kõik toimingud pangas suurema kontrolli alla.

"Pangal on oma kommentaarid. Seda saab võrrelda, mis lepingus siis muudetud oli," lausus Kallas ja lisas, et tal ei ole seda lepingut praegu kaasas ning need pole avalikud dokumendid.

Peaminister ei mõistnud ajakirjaniku huvi teema vastu ja küsis, millist muret püütakse lahendada. Ta ütles, et on kõik dokumendid esitanud ja olnud väga läbipaistev, ta on andnud laenu abikaasa valdusettevõttele, saanud intresse ja maksnud nende pealt tulumaksu.

"Ma olen kõik esitanud, mida see aga näitab, et komisjonile olen asjad esitanud, komisjon peaks justkui olema kinnine, aga ometi lähevad komisjoni liikmed nende asjadega avalikkusse. Moraal on see, et ühtki konfidentsiaalset dokumenti esitada ei tohi, sest kõik on automaatselt avalik," sõnas Kallas.

Teisipäeval kirjutas ERR, et Kallas sõlmis laenulepingu oma abikaasa firma Novaria Consuldiga 3. veebruaril 2022, kui oli mõni päev varem külastanud Metaprindi tehast. Metaprindi omanik Martti Lemendik oli ühtlasi Novaria Consuldi kaasosanik sõja ajal jätkunud Venemaa-vedude tõttu tähelepanu alla sattunud transpordifirmas Stark Logistics.

See laen on Kallase kinnitusel praeguseks tagasi makstud. Viimase osa sellest tagastas ettevõte Kallasele 21. augustil ehk pärast seda, kui ERR oli Arvo Hallikult Vene vedude asjus aru pärinud.

Lisaks on peaministril abikaasa firmalt tagasi saamata hiljem antud 22 000-eurone laen.

Teisipäeval ütles korruptsioonivastase erikomisjoni liige Tõnis Mölder ERR-ile, et avalikkuses on olnud eksitav info, justkui oleks Kaja Kallas andnud täieliku info selles osas, mis puudutab laenulepinguid ja nende sisu. Möldri sõnul oli komisjonil selleks hetkeks üks laenuleping ja selle kaks lisa 350 000-eurose laenu kohta, kuid pangaväljavõtteid selle kohta, kas laen on päriselt tagastatud ja mis kuupäeval, komisjon Kallaselt saanud ei olnud.

Ka tänavu antud 22 000 euro suuruse lisalaenu kohta puudusid komisjonil Möldri sõnul nii lepingulised ülevaated kui ka pangaväljavõtted või -dokumendid.