Uut valitsust toetas 100-kohalises parlamendis 53 rahvaesindajat.

Uus Ühtsus sai lisaks peaministrikohale ka rahandus-, tervishoiu-, haridus- ja teadus-, välis-, sise-, justiits- ning keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministri portfelli, vahendas BNS.

See tähendab, et senises ametis jätkavad rahandusminister Arvils Ašeradens, justiitsminister Inese Lībina-Egnere ja haridus- ja teadusminister Anda Čakša.

Välisministriks sai eelmine peaminister Krišjanis Karinš, siseministriks Rihards Kozlovskis, keskkonna- ja regionaalarengu ministriks Inga Berzina ja tervishoiuministriks Hosams Ai Meri.

Roheliste ja Talurahva Liit sai majandus-, põllumajandus-, sotsiaal- ning kliima- ja energiaministri portfelli.

Majandusministriks sai roheliste fraktsioonijuht Viktors Valainis, põllumajandusministriks Armands Krauze, sotsiaalministriks Uldis Augulis ning kliima- ja energiaministriks Kaspars Melnis.

Progressiivsetele jääb kaitse-, kultuuri ja transpordiministri portfell. Kultuuriministriks sai Riia linnavolikogu liige Agnese Logina, kaitseministriks Andris Spruds ja transpordiministriks progressiivide fraktsioonijuht Kaspars Briškens.

"Mina ja valitsuse meeskond töötame, et õpilased, õpetajad, ettevõtjad, patsiendid, emad-isad ja ka vanavanemad tunneks, et teeme seda nende heaks. Mitte nii, et oleme ükskõiksed või ajame mingeid endale olulisi asju," rääkis peaminister Evika Silina.

Läti eelmine president Krišjanis Karinš tahtis võimuliitu laiendada, kuid seda ei toetanud tema koalitsioonipartnerid Ühisnimekiri (OS) ja Rahvuslaste Ühendus. 

"Uue Ühtsuse liidrite eesmärk on end soojendada Euroopa kõrgeis ameteis. Selleks segati kuid valitsuse tööd ja lõpuks hävitati ise oma valitsus," ütles seimi Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni juht Raivis Dzintars.

"Keeldusime tööst uues koalitsioonis, sest Läti huvid ja väärtused on meie jaoks üle kõige," sõnas Ühisnimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.

Silina kõne parlamendis jäi reedel üsna üldsõnaliseks. Põhilist tähelepanu hakkab valitsus pöörama inimeste toimetulekule ja eelkõige on päevakorras elektrivõrgu tariifide alandamine.

Koalitsioonipartnerite allkirjad saanud valitsusdeklaratsioon koosneb 39 punktist. Lõpetanud valitsuse leppes oli punkte üle 200, millest enamik jäi täitmata.

"Naise saamine valitsusjuhiks ei tähenda, et meil Lätis oleks võrdõiguslikkusega kõik korras. Peame veel päris palju tegema. Sestap ratifitseerime naistevastase vägivalla ennetamise konventsiooni. Võrdõiguslikkuse valdkonnas peame tagama kõigi perede kaitse. Vastu tuleb võtta kooselu puudutavad seadusesätted," rääkis Silina.

Eesti teed Läti ei lähe ja maksutõusu ei tule.

"Leiame, et maksude tõstmine olukorras, kus meil on kõrge inflatsioon ja eriti palju on kallinenud toidukaup, pole mõistlik," sõnas rahandusminister Arvils Ašeradens.