Oluline pühapäeval, 17. septembril kell 23.00:

- Milley hinnangul on Ukraina vasturünnak olnud stabiilne;

- Zelenski kantselei vihjas olulise küla Klištšijivka vabastamisele; 

- Ukraina õhujõud: pilootide õpe F-16 lendamiseks on hoo sisse saanud;

- Rahvusvaheline Kohus hakkab esmaspäeval kuulama Venemaa seisukohti Ukrainale kallaletungimise asjus;

- Krimmi ja Moskvat rünnati ööl vastu pühapäeva droonidega;

- Kuberner: droon kahjustas Edela-Venemaa naftabaasi;

- Venemaa tulistas Sumõ oblastis üheksat asulat;

- Venemaa korraldas Ukraina pihta õhurünnakud;

- Tsiviillaevad Ukraina sadamatesse Mustal merel asuva ajutise koridori kaudu;

- Kim Jong-un ja Šoigu arutasid sõjalise koostöö tõhustamist;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit;

- Suurbritannia kaitseministeerium: Vene väed tõhustavad Tokmaki kaitset;

- NATO peasekretär: peame valmistuma pikaks sõjaks Ukrainas

Milley hinnangul on Ukraina vasturünnak olnud stabiilne

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles pühapäeval, et Ukraina praegune vasturünnak oli aeglasem kui kavandajad olid oodanud, kuid see on olnud stabiilne.

Milley avaldas samas arvamust, et kuigi Ukraina vasturünnak ei ole ebaõnnestunud, siis seab riigi üldisem eesmärk kõigi Vene vägede väljatõrjumiseks oma territooriumilt nii-öelda väga kõrge lati.

Kindral kaitses samuti Kiievisse saadetavat USA relvaabi ja märkis, et Washington annab endast parima ega saa lihtsalt niinimetatud võlutolmu puistamisega suurendada Ukraina jõudu lahinguväljal.

"Ma tean, et seal on mõned kommentaarid, et see rünnak on kuidagi ebaõnnestunud. See ei ole ebaõnnestunud, vaid kulgeb stabiilselt. Ukrainal on palju lahingujõudu alles ja ukrainlased ei ole seda asjata kulutanud," sõnas Milley.

Mis puudutab aga ambitsioonikamate eesmärkide saavutamise tõenäosust nagu lõunarannikule jõudmine ja Mariupoli linna tagasivõitmine, siis ütles Milley, et ei taha selles osas midagi ennustada.

Kindrali sõnul saab üldine eemärk – vabastada kogu Ukraina territoorium okupatsioonist ja sundida kõik Vene väed täielikult lahkuma – olema väga märkimisväärne pingutus.

Zelenski kantselei vihjas olulise küla Klištšijivka vabastamisele

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei andis mõista, et Ukraina relvajõud vabastasid riigi idaosas küla, mis oli viimastel nädalatel ukrainlaste vastupealetungi keskmes, vahendas portaal Unian pühapäeval.

Jutt käib strateegilisest punktist Klištšijivkast, mis on oluline vastupealetungi seisukohast Bahmuti lõunaosas, vihjas presidendikantselei ülem Andri Jermak sotsiaalmeedias, ehkki otsesõnu ta küla nime ei nimetanud.

Jermak avaldas foto rünnakubrigaadide Ljut ja Tsunami sõduritest, kes hoiavad ühe pühamu taustal Ukraina lippu. "Ukraina võtab oma alati tagasi," kirjutas Jermak.

Fotol olev tempel on aga identne Klištšijivka külas asuva palvelaga. Seda tõendavad geograafilise asukoha kaadrid Google Mapsist. Samuti illustreerib Vikipeedias artiklit Klištšijivkast ka sarnane foto.

Portaal rõhutas samas, et relvajõudude edust Klištšijivkas ei saa ühemõtteliselt rääkida seni, kuni seda ei ole ametlikult kinnitanud peastaap. Peastaabilt aga pole veel vastavat teadet laekunud.

Ljuti pressiteenistuse kohaselt ei saa nad veel kinnitada 100-protsendist kontrolli asula üle, kuna aktiivne lahingutegevus alles käib.

Ukraina õhujõud: pilootide õpe F-16 lendamiseks on hoo sisse saanud

Ukraina pilootide väljaõpetamine USA mitmeotstarbelistel hävituslennukitel F-16 on saanud sisse tõsise hoo, vahendas portaal Unian pühapäeval Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignati sõnu.

"Palju küsitakse küsimusi selle kohta, kus, mis riigis, kui palju piloote ja kui palju lennukeid me saame. Kahjuks ei saa me praegu neile küsimustele nii üksikasjalikult vastata," ütles Ignat.

Tema sõnul ei taha mitte iga riik oma territooriumil aset leidvaid toiminguid liiga üksikasjalikult kirjeldada.

"Võin vaid kinnitada, et protsess on tõesti väga tõsiselt edasi liikunud. See ei jäänud paigale, vaid sai hoo sisse. Ja piloote koolitatakse ja nad läbivad ettevalmistuse. Arvan, et selle kohta tuleb veel avaldusi ka riigipeadelt," ütles Ignat.

Ta märkis, et niinimetatud lennukikoalitsiooniga liitunud riikide arv on üsna suur ning see kasvab.

Samuti on tema sõnul juba lahendatud küsimus, et USA hakkab koolitama Ukraina piloote.

"Nad tegelevad erinevate ettevalmistustega, alustades keeleõppest ja lõpetades pilootide vahetu väljaõppega lennukitel," märkis Ignat.

Holland lubas augustis anda Ukrainale kõik oma hävitajad F-16, mida neil on 42, kuna kuningriik läheb üle uutele mudelitele F-35. Hollandi antavatest lennukitest jäävad mõned väljaõppe tarbeks, ent enamik läheb Ukraina relvajõudude käsutusse.

Lisaks toetab Taani Ukrainat 19 hävitajaga F-16, millest esimesed kuus jõuavad juba sel aastal Kiievi valdusse. Oma F-16 hävitajaid kingib Ukrainale ka Norra.

Lennukikoalitsiooni kuuluvad Taani, Holland, Belgia, Kanada, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Lääneriikides usutakse, et juba veebruari alguseks on esimesed Ukraina piloodid võimelised iseseisvalt F-16 hävitajatega lahinglende tegema.

Venemaa selgitab rahvusvahelises kohtus oma seisukohti sõja asjus

Rahvusvaheline Kohus hakkab esmaspäeval kuulama Venemaa seisukohti Ukrainale kallaletungimise asjus.

Ukraina pöördus ÜRO kohtu poole mõni päev pärast täiemahulise sissetungi algust.

Moskva väidab, et Ukraina invasioon toimus genotsiidi ärahoidmiseks. Ukraina sõnul kuritarvitab Venemaa sellist põhjendust kasutades rahvusvahelist õigust.

Venemaa loodab saavutada kohtuasjast loobumise ja on seadnud kahtluse alla Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) õiguspädevuse.

Osapoolte kuulamine kestab 27. septembrini, aga esialgu ei süveneta kohtuasja sisusse, vaid kaalutakse kohtualluvuse õiguslikke argumente.

Droonid Krimmi ja Venemaa kohal

Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati ööl vastu pühapäeva Krimmi kohal alla kuus drooni, vahendas venekeelne BBC.

Ministeerium teatas oma ametliku Telegrami kanali vahendusel, et õhutõrjeüksused tulistasid droone Krimmi loode- ja idaosa kohal.

Moskva oblastis tulistasid õhutõrjejõud alla veel ühe drooni, mis üritas rünnata Moskvat, kirjutas Moskva linnapea Sergei Sobjanin.

Tema sõnul juhtus see Ramenski rajoonis, purustusi ega inimohvreid pärast rusude kukkumist ei olnud.

Venemaa kaitseministeeriumi avaldus viitab omakorda drooni hävitamisele Domodedovo rajoonis. "Õhutõrjesüsteemid hävitasid Moskva oblasti Domodedovo rajooni territooriumi kohal lennukitüüpi mehitamata õhusõiduki," seisis pressiteates. Varem teatasid võimud allatulistatud droonist Moskva oblastis Istra rajoonis.

Belgorodi kuberner Vjatšesval Gladkov teatas, et ööpäeva jooksul sattus tule alla seitse Belgorodi omavalitsust.

Hiljem teatas droonirünnakust ka Voroneži kuberner Vjatšeslav Gussev ja kaitseministeerium. Nende sõnul lasti droon alla.

Tuula piirkonna võimud teatasid ka droonist, mis kukkus alla logistikakeskuse territooriumil, kuid inimohvreid ega tõsiseid kahjustusi infrastruktuurile ei olnud.

Kuberner: droon kahjustas Edela-Venemaa naftabaasi

Droon kahjustas pühapäeva varahommikul Venemaa edelaosas asuvat naftabaasi, põhjustades põlengu kütusehoidlas, mis hiljem kustutati, ütles piirkonna kuberner Andrei Klõtškov oma ametliku Telegrami kanali vahendusel, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa tulistas Sumõ oblastis üheksat asulat

Vene väed tulistasid 16. septembril Sumõ oblastis üheksat asulat, tulistades erinevat tüüpi relvadest üle 200 padruni, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon Facebookis.

Vene väed kasutasid Velika Põsarivka tulistamiseks tankitõrjerelvi, granaadiheitjaid, suurtükke ja miinipildujaid, samas kui Khotini ja Esmani asulaid rünnati lõhkeainetega.

Õhurünnakud Ukrainale

Kiievis ning Põhja- ja Ida-Ukraina oblastites käivitus ööl vastu pühapäeva õhuhäire. Õhuvägi hoiatas raketirünnakute ohu eest.

Ukraina õhuvägi teatas, et ööl vastu pühapäeva saatis Vene armee teele kuus kamikaze drooni ja 10 õhust lastud raketti Kh-101/Kh-555/Kh-55. Ukraina sõjaväe teatel tulistati alla kuus drooni ja kuus raketti.

Veidi hiljem täpsustasid Ukraina õhujõud, et Ukraina väed tulistasid ööl vastu 17. septembrit alla 16 raketist ja droonist 12, mille Venemaa peamiselt Odesa oblasti lõunaosa suunas välja lasi.

Ukraina Telegrami kanalid teatasid kolmest plahvatusest, mis kärgatasid Harkivis.

Harkivi võimus palusid inimestel püsida varjendites.

Ukraina õhujõud teatasid raketirünnakute ohust Harkivi, Dnipropetrovski ja Poltava piirkondadele.

Öise drooni- ja raketirünnaku tulemusel sai pihta ka Odessas asuv viljaladu.

Esmakordselt jõudsid tsiviillaevad Ukraina sadamatesse Mustal merel asuva ajutise koridori kaudu

Mõlemad puistlastilaevad, mis kasutasid uut ajutist marsruuti läbi Musta mere, jõudsid edukalt Ukraina sadamatesse, teatas Interfax-Ukraine.

Palau lipu all sõitev Türgi kaubalaev Aroyat sisenes Tšornomorski sadama akvatooriumi laupäeva õhtul kella kuue paiku, Palau lipu all sõitev kuivlastilaev Resilient Africa sisenes sadama akvatooriumi umbes kella 22 ajal.

Nendest said esimesed tsiviillaevad alates sõja algusest, mis jõudsid Odessa oblastis asuvasse sadamasse väljaspool teraviljakoridori.

Kiiev teatas ajutise koridori loomisest Mustale merele pärast seda, kui Venemaa taganes Ukraina sadamatest väljuvate viljasaadetiste ohutu navigeerimise tagamisest teraviljatehinguga.

Kim Jong-un ja Šoigu arutasid sõjalise koostöö tõhustamist

Põhja-Korea liider Kim Jong-un uuris laupäeval Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu saatel Venemaa tuumavõimekaid strateegilisi pommitajaid ja ülihelikiirusega rakette "Kinzhal" Knevitšis umbes 50 kilomeetri kaugusel Venemaa Kaug-Ida linnast. Vladivostok, vahendas The Guardian.

Šoigu tervitas Kimi ja koos arutati praktilisi küsimusi sõjalise koostöö tõhustamiseks.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 272 320 (võrdlus eelmise päevaga +530);

- tankid 4620 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8828 (+4);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6003 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 776 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 523 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4742 (+4);

- tiibraketid 1455 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8537 (+12);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 896 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Suurbritannia kaitseministeerium: Vene väed tõhustavad Tokmaki kaitset

Suurbritannia kaitseministeerium teatas oma igapäevases ülevaates, et viimastel päevadel on Vene väed tõenäoliselt tugevdanud oma kaitset okupeeritud Tokmaki linna ümbruses Lõuna-Ukrainas, mis on praegusest rindejoonest umbes 16 kilomeetrit tagapool.

Brittide hinnangul paigaldavad Vene väed tõenäoliselt piirkonda täiendavaid kontrollpunkte, kaevavad uusi kaevikuid ja loovad erinevaid takistusi Ukraina tankivägede jaoks.

"Tokmaki kaitse tõhustamine viitab tõenäoliselt Venemaa murele seoses Ukraina esimese põhjapoolse kaitseliini ületamise pärast," seisis ülevaates.

NATO peasekretär: peame valmistuma pikaks sõjaks Ukrainas

NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas pühapäeval avaldatud intervjuus, et Ukraina sõjal ei tule kiiret lõppu, vahendab Agence France-Presse ja The Guardian.

"Enamik sõdu kestab oodatust kauem, kui need algavad," ütles Stoltenberg intervjuus Saksamaa meediagrupile Funke. "Seetõttu peame valmistuma pikaks sõjaks Ukrainas," lisas ta.

"Me kõik soovime kiiret rahu, kuid samas peame tunnistama: kui president Zelenski ja ukrainlased lõpetavad võitluse, ei ole nende riiki enam olemas. Kui president Putin ja Venemaa relvad maha panevad, on meil rahu," lausus Stoltenberg.

Ukraina ambitsioonide kohta NATO-ga liituda ütles Stoltenberg, et pole kahtlust, et Ukraina on lõpuks NATO liige.