Mõnda drooni saab kasutada vaid öösiti, kuna päeval oleks see liiga nähtav. Nii on näiteks kuni kümnekilogrammise kandevõimega drooniga, mis suudab kanda nelja miini.

"Päeval pole seda mõtet kasutada. Loomulikult võib, ta lendab, tabab sihtmärki, aga näete ju isegi – see on suur masin, seda on kaugele näha. Sellepärast kasutamegi ainult öösiti," selgitas Ukraina sõjaväelane Volodõmõr.

Ta tõdes, et päeval kasutamine ei sea ohtu mitte niivõrd drooni, vaid meeskonna. "Masin on masin. Selle saab asendada, meeskonda aga mitte. Tegemist on inimeludega ja mina vastutan nende eest," sõnas ta.

Enne drooniüksusega liitumist oli Volodõmõr helikopteri piloot. "Kunagi ma lendasin ise ka, aga teate ju küll, kuidas meil praegu tehnikaga on. Kuna ma olen lendur, siis pakuti mulle ümberõpet, et no proovi vähemalt. Proovisin, sobis ja nüüd olengi siin," rääkis ta.

Volodõmõr ja tema alluvad on Ukraina armee silmad. Mida näevad nemad, seda näeb ka juhtimispunktis Andrii.

"Piloodid harjutavad objektide tuvastamist, et teha vahet võlts- ja pärissihtmärkidel. Kus on midagi varjatud või kus on lihtsalt võsa. Nad harjutavad tuvastama varjude järgi, kus on lihtsalt puud või kus on puude alla peidetud tehnika," kirjeldas Andrii.

Kui tehnika on tuvastatud, ei tähenda see seda, et järgneb kohe löök.

"Vene armees antakse lahingmasin tavaliselt kümneliikmelisele üksusele. Kui me selle tuvastame, on kohe vaja otsida nende inimeste jälgi. Kus nad on? Kas nad on sealsamas või liikusid kuhugi? Kui liikusid, siis mis eesmärgil? Kas nad valmistuvad kaitseks või rünnakuks? Sellisel juhul hakkab see masin ju neid tulega toetama. Kõigest sellest peab piloot kiiresti aru saama ja otsustama, mis suunal ta luuret jätkab," selgitas Andrii.

Viimasel ajal on kasutusele võetud palju FPV- ehk sport-droone, mida kasutatakse kamikadze-droonidena. Sellega võib tabada Vene sihtmärki isegi mõne kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Tegemist on käsitöödroonidega, kuid nendega hävitatakse päris sihtmärke.

"Iga droon tuleb kõigepealt läbi proovida, et olla kindel, et me saame sellega ülesannet täita. Selleks tehakse proovilend. Vaatame, milline on tema lennuulatus ja kandevõime. Ja kui proov on edukas, siis saame seda päris lahingus kasutada," ütles Ukraina sõjaväelane Ivan.

Zaporižžja rindelõigul edeneb Ukraina armee iga päevaga.

"Tuleb aru saada, et kui meil õnnestub nende positsioonid üle võtta, siis on nad juba meie poolt mehitatud ning "Surovikini liin" hakkab nende kahjuks mängima. Kui nad tahavad need omakorda tagasi võtta, siis meil piisab ainult aukude lappimisest liinil, et nende plaanid nurjata. Peamine oligi sellest liinist läbi murda, sest need positsioonid on juba meie omad," ütles Andrii.