Puitmajaliit: elame läbi keerulisi aegu, kuid liigseks pessimismiks pole põhjust
Eesti suurim puitmajatootja Harmet sulges Pärnu tehase ja koondab 60 inimest. Puidutööstused on raskustes, sest müük Skandinaaviasse on kukkunud ning ettevõtted peavad otsima uusi turge.
Kui kevadel teatas Eesti suurim puitmajatootja Harmet, et paneb üheks kuuks Pärnu tehase kinni, siis nüüd on selge, et tehasele tööd anda pole.
"Pärnu tootmisüksus on tänaseks paljuski oma tootmise seisanud ja seal me oleme pidanud kahjuks enamuse oma töötajatest koondama ja hetkel oleme uute väljakutsete ootel Pärnus," rääkis Harmeti tegevjuht Alo Tamm.
Pärnus koondatakse 60 inimest. Tippajal 800 töötajaga kontsernis on hõive vähenenud ja käive kukub tänavu kaks korda.
"Ehk eelmisel aasta olime, jah, seal üle 140 miljoni euro, siis ilmselt selle aasta tulemus tuleb 70 miljoni kanti. /.../ Meie ekspordisektor on olnud paljuski orienteeritud Skandinaavia turgudele ja Skandinaavia turgudel on hetkel väga keeruline olukord ja seal kiiret paranemist, et nõudlus muutuda võiks, lisaks muidugi valuutakursside oluline vahe, siin on väga raske öelda, millal see kõik juhtuda võib. Aga mingid märgid on, et mõningad segmendid hakkavad elavnema ja tekivad ka meile uued võimalused," rääkis Tamm.
Viimane tööstuse statistika näitab, et puidutööstuste tootmismaht on kukkunud seitsme aasta taguse tasemeni. Alates eelmise aasta teisest poolest on hõive vähenenud kümme protsenti.
Eesti Puitmajaliidu kinnitusel on viimase kolme kuu käibelangus võrreldes eelmise aastaga 36 protsenti.
"Elame tõenäoliselt ühte kui mitte kümnendite, siis kindlasti viimase kümnendi keerulisemaid aegu. /.../ Ma ütleks, et see ei peegelda võib-olla kõigi olukorda ja sellest ei peaks võib-olla tegema liiga pessimistlikke järeldusi. /.../ On ka selliseid ettevõtteid Eestis, kes on sealt ka jätkuvalt siiski saanud uusi tellimusi sel aastal, samuti on üritatud hõivata uusi turge ja seal on ka tegelikult esimesi positiivseid arenguid," rääkis puitmajaliidu juht Martin Talts.
Mõne päeva eest saatis liit valitsusele abipalve. Liit leiab, et 80 protsenti Kredexi kortermajade renoveerimise rahast võiks minna puitmajatehastes ehitatud seinapaneelidest majade soojustamiseks.
"Siis teise meetmena, mille me välja pakkusime, võiks leevendada teatud omavalitsuste lasteaiakohtade puudust moodullasteaedade näol või siis juba valmis projekteeritud lahenduste abil, mida oleks ka võimalik tuua juba võib-olla poole aasta vaates turule," rääkis Talts.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"