Rootsi majandusel läheb praegu halvasti ja sel nädalal langes Rootsi kroon euro suhtes rekordmadalale.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et Rootsi majanduses on suured riskid seoses intressimäärade tõusuga ning investorid on muutunud Rootsi krooni suhtes ettevaatlikuks.

"Kuigi Rootsi krooni on varem käsitletud kui turvavaluutat, siis nüüd see nõrgeneb," tõdes ta.

Rootsi krooni nõrkuse otsene efekt Eesti ekspordile on väike, sest üle 90 protsendi piiriülestest tehingutest tehakse eurodes, kuid Mertsina sõnul peaksime vaatama hoopis Rootsi nõudlust: kuna sealne majandus on sel aastal nõrgenenud ja nõrgeneb veelgi, siis koos sellega on vähenenud ka Eesti eksport Rootsi, eriti kui vaadata sealset kinnisvara- ja ehitussektorit.

Moodul- ja elementhoonete tootja Greentec põhiturg on Skandinaavia, kuhu viimastel aastatel on viidud 90 protsenti toodangust. Ettevõtte juhataja Ahto Joost ütles, et probleem on pikemaajalisem – konkurentsivõime langust Rootsi turul on tunda olnud juba terve aasta vältel, kuid nüüd on see veelgi süvenenud.

"Üks asi on Rootsi krooni kursi pool, teine on inflatsioonitempo. Eestis on see olnud tunduvalt kiirem ja kui me mingil hetkel olime oma toodetega Rootsi toodetest umbes 10-15 protsenti soodsamad, siis täna on tingitult krooni kursi mõjust ja inflatsiooni erinevusest meie konkurentsivõime oluliselt langenud. Oleme täna sisuliselt kallimad kui Rootsi kohalikud tooted," tõdes Joost.

Selleks, et edasi tegutseda, tuleb tema sõnul oma tooteportfell ümber vaadata ja tavapärased tooted, mida sinna turule on müüdud, kuidagi ümber mõtestada või neile soodsama hinna kõrval teine väärtus lisaks leida.

"Eks see on üsna keeruline. Teiseks võib-olla tuleks leida ka teine sihtgrupp. Täna on see meil olnud äriklient ja industriaalmoodulite segment – soojakud ja muud ajutised abipinnad – võib-olla sätimegi suunda, et leida ka teisi valdkondi ja turge, kuhu oma tooteid pakkuda," lisas Joost.

Rootslased ostavad praegu pigem koduturult

Eesti suurima puitmajade tootja Harmet tegevjuht Alo Tamme rääkis, et Rootsi krooni, aga ka Rootsi kinnisvarasektori nõrkus on puitmajasektorit tugevalt mõjutanud.

"Kui meilt läheb ostmine kallimaks, siis arusaadavalt nõudlus väheneb. Neil on tekkinud ka siseturunõudlus, nende tootjad on soodsas seisundis ja ostetakse pigem koduturult kui välisturgudelt," selgitas ta.

Tamme sõnul läks nende toodangust varem Rootsi suurusjärgus 70 protsenti, nüüd aga on Rootsi turul küllaltki keeruline olukord ja Harmet on hakanud Kesk-Euroopa uutele turgudele vaatama, näiteks tõi ta Hollandi ja Saksamaa.

Osaliselt on ettevõte ka tootmismahtusid vähendanud, mistõttu pole ka tööd varasemal määral pakkuda ja seega on vähendatud nii palkasid kui tööaega.

Ahto Joost märkis, et ettevõtjad on sitked ja kõik üritavad välja rabeleda, et end viimse hingetõmbeni vee peal hoida. Greentec juhataja kinnitusel alla anda ei kavatse. Läbi on tehtud ka 2000-ndate alguses olnud eelmine langusaeg.

"Rootsi turg siis küll nii palju pihta ei saanud, aga jõnksud käisid ka tookord läbi. Siis oli meie tootevalik natuke laiem, suutsime riske hajutada," meenutas Joost.

Kuna ettevõte tegutseb ka Soomes ja Norras, siis Soome turg, aga ka Eesti turg aitavad praegu tema sõnul end vee peal hoida.

Rootsi viib oma toodangut ka Eesti ettevõte Thermory, mis on üks maailma suuremaid termopuidu ja saunamaterjali tootjaid. Ettevõtte juht Simmo Soomets ütles, et rahakursil on neile väga suur mõju, arvestades, et 95 protsenti nende toodangust läheb ekspordiks. Neile on aga tähtis ennekõike USA dollari kurss, sest neil on Ühendriikides tütarettevõte ligi 30 töötajaga.

"Rootsi on ka meile väga tähtis partner, aga kõigist turgudest on see alles kuuendal-seitsmendal kohal," põhjendas Soomets, miks nad krooni languse mõju väga ei tunneta.

Rootsi krooni edasise saatuse kohta ütles Tõnu Mertsina, et selle kurss sõltub ühest küljest Rootsi majanduse seisust, teisest küljest aga ka sellest, kuidas sealne keskpank intressimäärasid tõstab. Kuna paljud keskpangad on praegu intressimäärasid tõstmas – varsti jõutakse küll tõenäoliselt tippu –, siis avaldab see ka riksbankile survet intressimäärasid kergitada.

Lähemaks ajaks on turud Mertsina sõnul juba krooni nõrgenemisega arvestanud, pikemas vaates aga peaks see hakkama uuesti tugevnema.

"Küll on seda praegu vara öelda, millal täpsemalt," lisas ökonomist.