Kallas sõnas, et eelarve on tehtud keerulisel ajal, on olnud erinevad kriisid ja majanduslangus. "Riigieelarve saime kokku, see on kõik sisustatud, konkreetsed numbrid tulevad, neid täpsustatakse," ütles ta.

Kallas nentis, et eelarvestrateegia kokkuhoiukohti väga palju leida ei taheta. "Selge on see, et kui me ei saa midagi ära jätta, peame selle katma täiendavate tuluallikatega, et mahtuda eelarvereeglite sisse. Aga eelkõige on see vajalik selleks, et meil oleks väiksem laenukoormus, väiksem intressimakse ja tegelikult ka parem ärikeskkond."

Eesti eelarvereeglid on olnud karmimad kui Euroopas, peaministri sõnul oli valik, kas pressida end nende sisse, kuid pingutus, mida kõik selleks peavad tegema kokkuhoiu või uute maksude näol, oleks veelgi suurem.

"Tundus mõistlik, et me ennast rohkem ei piitsuta, kui need Euroopa reeglid on, ja muudame eelarveseadust nii, et see on kooskõlas Euroopa reeglitega. Kas see muudab ettevõtjate jaoks midagi, et me neid reegleid, mis eelarvet puudutavad, muudame kiirkorras? Ei muuda, pigem muudab see koormat kergemaks meie kõigi jaoks," rääkis Kallas.

Kallase sõnul tuli valitsus peale koalitsioonileppe sõlmimist välja väga konkreetsete maksuplaanidega, kuid sai kriitikat, et uusi makse pole üldse saanud arutada ega kooskõlastada.

"Aus on öelda, et meil on aega 2024. aasta juulini seda diskussiooni pidada, et kõik saaksid rääkida kaasa, teha kooskõlastusringe, mida me siis ikkagi maksustame, mis see baas võiks olla, kas see võiks olla laiapindne või kitsam ja kõrgem, arutame siis. See on olnud valdavalt see kriitika ja sellele kriitikale me püüame vastata," ütles ta.

Maksuküüru kaotamisest ei loobu

Peaminister nentis, et tühi 400-miljonine rida 2025. aasta tuludes vajab katte leidmist, kuid kui samal ajal leitakse veel lisakohti kärbeteks, tuleb see arv väiksem, kuid vajab kõigi pingutust.

Küsimusele, kas raskes eelarveolukorras on Reformierakond valmis loobuma oma peamisest valimislubadusest ehk maksuküüru kaotamisest, vastas Kallas, et see on konkreetselt ettevõtlust soodustav muudatus.

"Kui me muudame selle küüru ära, siis kõik, kes teenivad vähem kui 8000, sellest võidavad ja see omakorda võtab maha survet palku tõsta, sest inimesed saavad rohkem raha kätte," rääkis Kallas. "Sellel on otseselt majandust elavdav mõju. Jah, me tegime need maksumuudatused ära kevadel ja minule üllatuseks ka pärast nende maksumuudatuste tegemist, mis oli üsna keeruline, maksukoormus ei tõusnud. Kui meil tulud vähenevad ja kulud suurenevad, siis maksukoormus tegelikult ajas väheneb. Aga nii madala maksukoormusega ei saa me ülal pidada sellist riiki nagu Soomes või sellist riiki nagu me tahaksime. See on see valikukoht, mida me tegema peame."

Pankade kasumite osas oli peaministri sõnul laual kolm valikut: kas teha mitte midagi, kehtestada pangamaks 2025. aastast või veenda pankasid tegema täiendavat panust riigieelarvesse ajal, mil neil on rekordkasumid ja riigil on raha vaja ehk 2024. ja 2025. aastal.

Kallas märkis, et nende kahe aastaga maksavad pangad eelarvesse ligi 500 miljonit eurot tulumaksu. "Mina ütlen, et maksumaksja siin kindlasti võitis."

Skandaal tööd ei takista

Saatejuhi küsimusele, kas läbirääkimised on läinud raskelt, kuna Kallase positsioon erakonnajuhina on viimastel nädalatel murenenud, vastas Kallas, et seda läbirääkimistelaua taga kuulda ei olnud. "Olen tavapäraselt põhimõttekindel ja läbirääkimistel pole kunagi olnud lihtne partner. Ei olnud ka seekord. Eks see nii oli."

Kallase sõnul ei tunneta ta, et ta positsioon erakonnas oleks nõrgenemas, kuid nentis, et kriitikanooli on. "Õnneks on meil liberaalne erakond, kõik saavad oma arvamust avaldada ja seda ka teevad, väga häälekalt."

Kallase sõnul ei ole nn idavedude skandaal tööd takistanud. "Loomulikult rünnakud on alati käinud selle ametiga kaasas ja käivad ka edaspidi, aga kas see on kuidagi takistanud mind tegemast oma tööd, hetkel, täna, ei ole," ütles ta.

President Alar Karise sõnavõtu kohta, et oleks peaministrina selles olukorras tagasi astunud, märkis Kallas, et ka tema teeks presidendina mõningaid asju teisiti.

"Mina pean presidendist väga lugu ja olen alati pidanud, arvestades seda, et mina olin see inimene, kes veenis teisi erakondi tema kandidatuuri presidendiks saamiseks ju ka toetama. Tõsi on see, et meie vahel on pinged, olen üritanud neid pingeid ka kuidagi lahendada, loodetavasti see tulevikus muutub," ütles Kallas.

Küsimusele, kuidas Kallas tänaste teadmiste juures oleks kuu aja eest kommenteerinud skandaali puhkemist, vastas Kallas, et olnud ei saa olematuks teha. "See asi puudutab mind isiklikult, ma olin väga häiritud, emotsionaalselt riivatud ja oligi väga keeruline sel hetkel õigeid sõnumeid anda, sest see puudutas mind väga selgelt. Loomulikult olen teinud kommunikatsioonis väga palju inimlikke vigu, aga me kõik oleme inimesed. Kes ei teeks," sõnas ta.

"Minu abikaasa ei ole poliitikas ja ta ilmselt ei suutnud hinnata neid riske nii, nagu mina oleksin hinnanud, kui ma oleksin sellest teadnud. Aga jah, me ei räägi sellest kodus. Kas te tõesti kujutate ette, et ma oleksin suutnud poolteist aastat sirge näoga käia ja võidelda kõige selle eest nagu ma olen võidelnud ja te ei oleks aru saanud, et mul on mingi selline risk kuskil rippumas? Ma ei ole näitleja, see oleks olnud kohe näha," ütles Kallas.

Kallas märkis, et skandaali puhkemisel proovis ta abikaasa anda andmeid ja intervjuusid, kuid ei kohanud heatahtlikku suhtumist. "Tema ei ole avaliku elu tegelane, mina olen."

Peaministri sõnul on tema saanud rääkida ettevõtete tegevusest vaid sellest, mida temaga on jagatud või mida ta on meediast lugenud. "Ma ei tea nende ettevõtete tegevuse täit detaile. Minu abikaasa ettevõtete või ettevõtte äripartnerite ettevõtete kohta. Ma ei saa selle kohta anda täit selgust."

Skandaal Eesti mainet ei muuda

Kallase sõnul on ta alati läinud riigikogu komisjonidesse, millesse asi puutub ja vastanud küsimustele. "Eelmine esmaspäev kuus ja pool tundi vastasin riigikogu ees arupärimistele, ilma et oleksin saanud käia väljas või söömas või mida iganes. Iga kolmapäev kaks tundi vastan küsimustele, peamiselt on need ainult mulle suunatud. Lisaks käin komisjonides, vastan küsimustele, esitan dokumente. Ma teen seda tööd ja iga päev annan intervjuusid ajakirjanikele, iga neljapäeval vastan valitsuse pressikonverentsil küsimustele. Ma olen olemas," ütles ta.

"Ma olen inimene, mitte robot. Pealtnäha ja kõrvalt vaadates on kõik asjad lihtsad, ta oleks pidanud ütlema seda ja vot täpselt tead. Ise vaatad, kui debatisaated on ja mõtled, et oh, selle peale oleks pidanud vastama seda, selle palli oleks pidanud maha lööma ja seda ja teist. Kui oled ise seal, on see olukord hoopis teine. Kas sa jõuad reageerida, kuidas reageerid, mis sõnastust sa kasutad. Teoorias oleme me kõik tugevad, praktikas on meil kõigil – eelkõige mul – palju ruumi, selles suhtes olen nõus," rääkis Kallas.

Lääne meedia kajastuse ja võimaliku mainekahju kohta ütles Kallas, et seda on kajastatud märkimisväärselt vähem kui ülemöödunud valitsuse skandaale. Peaministri sõnul on Eesti kajastused välismeedias tema valitsuse ajal valdavalt positiivsed ning ka see skandaal pole seda muutnud.

Kas skandaal võib mõjutada Kallase ambitsioonikate tulevikuplaanide võimalusi, vastas Kallas, et see, et teda peetakse üheks võimalikuks kandidaadiks, on tunnustus Eestile. "See ei tähenda, et see on mingi reaalne asi," ütles ta.

Kallas ütles, et kandideerib ka peagi toimuval Reformierakonna üldkogul taas erakonna juhiks.