Väljaanne Politico teatas, et Saksamaa plaanib algatada 100 miljoni eurose programmi Läänemerest laskemoona väljatoomiseks. Hinnanguliselt on ainuüksi Saksa vetesse uputatud poolteist miljonit tonni erinevat laskemoona. Pärast teist ilmasõda uputasid liitlased Läänemerre 15 000 tonni keemilisi aineid eri mahutites. 

Teadlastel on erinev arvamus, kas tasub torkida midagi, mis võib haisema minna. Tõenäoliselt on teema tõstatumine seotud Nord Streami lõhkamisega eelmisel aastal.

"Näiteks keemiarelvade üks suur uputuskohti on Bornholm. Ja see Nord Stream on umbes 20 kilomeetrit Bornholmist. Ehk need mõjud jõudsid tõenäoliselt ka Bornholmi ja võisid ajada laiali seal kaua olnud keemiarelva ained," pakkus TTÜ teadur Piia Jõul.

Umbes 70 protsenti Bornholmi juures uputatud keemiarelvast oli lennukipommides, mis on õhukeste seintega, ütles Jõul. Need, mida on lähedalt pildistatud ja ka proove tehtud, lekivad.

Teadlased väidavad samas, et keemiarelvad on praegu mitteaktiivsed, kuid nendega tegelemine võib olla ohtlik.

"Näiteks sinepigaas on formuleerunud klombiks. Sellel on kõva kiht peal, see ei tee midagi, kui seda ei torgi. Aga kui see klomp peaks katki minema, siis sealt tulevad välja aktiivsed ühendid, mis on nii mereökosüsteemile kui ka inimestele kahjulikud," lausus Jõul.

Suuremad uputuspaigad on tänaseks teada, kuid mürke uputati ka teel ja näiteks Gdanskis on mitteametlik uputuskoht, millest saadi teada alles paarkümmend aastat tagasi. Ka Leedu vetes on keemiarelva uputatud. Eesti veed varjavad eelkõige kümneid tuhandeid meremiine ja vrakke, millest ajapikku on hakanud kütust lekkima.

"Meie vetes teadaolevalt ei ole mürgiseid jääke, väljaarvatud raske kütteõli, diisel. Aga kemikaale teadaolevalt ei ole. Mis ei tähenda, et neid ei pruugi olla siin. kui Nõukogude sõjavägi lahkus, ega nad väga ausalt ei rääkinud, mis nad siin teinud olid," ütles meremuuseumi merearheoloog Ivar Treffner.

Septembri lõpus toimub Palangas konverents, kus Euroopa liit loodab algatada ühisprojekti, milles eksperdid koguks ja vahetaks teavet, kuidas vana sõjamoona merepõhjast eemaldama hakata.