Erinevalt paberil esitatud arvest või e-kirja manusena lisatud arvest kujutab e-arve endast lihtsustatult öeldes elektroonilist ja automatiseeritud suhtlust masinate vahel. See sisestatakse spetsiaalsesse raamatupidamissüsteemi ning on arvutite vahel masinloetav.

Neli aastat tagasi jõustus seadus, mille järgi saab avalikule sektorile saata vaid e-arveid. Nüüd plaanib valitsus astuda sammu edasi ning kohustada ettevõtjaid saatma ka omavahel vaid e-arveid. Üks argument e-arvete kasutuselevõtuks on see, et niiviisi on palju tülikam maksudest kõrvale hiilida.

"Suur osa nendest, kes mustalt toimetavad, ei ole üldse huvitatud e-arvete kasutuselevõtust, sest see eeldab, et nad kasutavad raamatupidamisprogrammi. Seal on teave talletatud, hiljem lihtsalt kontrollitav, oluliselt keerulisemalt manipuleeritav kui see, et ma Excelis lihtsalt numbreid muudan vastavalt sellele, kuidas ma hiljem soovin," ütles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa selgitas, et praegu teevad ametile muret ettevõtjate esitatud vigased käibedeklaratsioonid.

"Tihti esitavad ostjad ja müüjad oma deklaratsioonidel andmeid erinevalt. Näiteks ostja deklareerib soetust, küsib sisendkäibemaksu tagasi, müüja sellist müüki üldse ei deklareeri. Me peame täna päris palju pöörduma ettevõtjate poole, et tuvastada, kelle andmetes vead on," lausus ta.

Ameti hinnangul oli eelmisel aastal ainuüksi sellistest erinevustest ostjate ja müüjate vahel deklareeritud tehingutest kahju riigile deklareerimata käibelt arvatavalt 1300 isiku puhul ligi 16 miljonit eurot. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on arvatav kahju aga 5,7 miljonit eurot.

E-arvega sellist olukorda Roosimaa sõnul tekkida ei saa, sest ostja ja müüja arve liigub aruandlusesse automaatselt ja see on mõlemale poolele ühesugune, seal selliseid tahtlikke või tahtmatuid erisusi ei saa tekkida.

Väikeettevõtjate arvates peaks e-arvetele üleminek toimuma vabatahtlikult

Ettevõtjad siiski valitsusega selles küsimuses ühes paadis ei ole. Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa ütles, et kui e-arvete esitamine muutub kohustuslikuks, peavad ettevõtjad oluliselt enam ostma ka tasulist raamatupidamisteenust.

"Paljud pisikesed ettevõtted peavad raamatupidamist täna ikkagi üsna lihtsal moel. Päris pastaka ja paberiga tõenäoliselt enam mitte, aga ikkagi sellisel lihtsal moel, mis tähendab, et nad raamatupidaja abi ostavad minimaalses mahus, sest see on neile lisakulu. Nad ostavad ehk vaid käibemaksudeklaratsiooni esitamist või majandusaasta aruande kokkupanekut," selgitas ta.

Evelyn Liivamägi ütles, et uus meede siiski ettevõtlust ei kahjusta, sest paljud raamatupidamistarkvarad pakuvad väikeettevõtetele juba niikuinii teenust väga odavalt.

"Näiteks ka registrite ja infosüsteemide keskuse e-arveldaja. Seal, kui sa teed kuus alla kümne tehingu, saad teenust tasuta kasutada ja e-arvete saatmine ja vastuvõtmine ei maksa üldse mitte midagi. Tegelikult nendele pisikestele ettevõtetele on juba mõeldud ja see kulu nende jaoks ei ole üldse suur," ütles ta.

Nakurt-Murumaa ütles, et ettevõtjad peaksid e-arveteni jõudma loomulikul teel, vabatahtlikult.

"Elu on näidanud, et see ikkagi paratamatult juhtub. Sellist sundi rakendades tähendab see aga, et paljud vanemad ettevõtjad, kes täna tegutsevad, ei tuleks enam lihtsalt toime. See ei ole mõistlik, õiglane ega ka riigi vaates kasulik, et need inimesed lihtsalt turult kõrvale tõrjuda," ütles ta.

Liivamägi ütles, et vanematel raamatupidajatel vajaks uus süsteem tõepoolest harjumist.

"Aga ega me sellest e-arvetele üleminekust ei pääse, sest Euroopa Liit liigub ka sinna suunas ja ühel hetkel ei ole lihtsalt enam muud moodi võimalik toimetada," lausus ta.

Riik plaanib muuta ka väikeste arvete deklareerimise kohustuslikuks

Rahandusministeeriumi esialgsete arvutuste kohaselt saaks riik e-arveid juurutades aastas kuus kuni kaheksa miljonit eurot praegu saamata jäänud käibemaksutulu.

Liivamägi ütles, et nende arvutuste hulka on arvestatud ka plaan kohustada ettevõtteid deklareerima ka väikeseid, alla 1000-euroseid arveid. Praeguse korra järgi peab käibedeklaratsiooni lisas ehk nn INF-vormil deklareerima ostu- ja müügiarved, kui nende käibemaksuta kogusumma on tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

Liivamägi ütles, et selle nõude mõte on praegu olnud see, et väikemates summades on maksukahju väike ning ettevõtetele, kes väljastavad arveid mitte raamatupidamistarkvaras, vaid näiteks Excelis, tekiks kõiki arveid deklareerides suur halduskoormus.

"Nüüd, kus me liigume e-arvetele, siis e-arveid ei ole võimalik ju enam Excelis väljastada. See tähendab, et ettevõtetel peab nii ehk naa olema mingi raamatupidamistarkvara. Sellisel juhul ei ole enam vahet, et kui arvutid suhtlevad omavahel, kas nad väljastavad infot esimesest eurost või tuhandest eurost. Halduskoormus ettevõtte vaates on üks ja sama," selgitas Liivamägi.

See, kas tekitada e-arvete esitamise kohustus ka nendele ettevõtetele, kes ei ole käibemaksukohustuslased, on Liivamägi sõnul praegu alles lahtine.

Ernst & Youngi 2021. aasta uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut. See moodustab ligi kaheksa protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. Uuringus märgiti, et kuigi e-arvete maht on Eestis viimastel aastatel kasvanud, on e-arvet kasutavate ettevõtete arv jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe.