Kliimaministeeriumis valminud kliimaseaduse väljatöötamise kohustus on dokument, mis toob 15 leheküljel välja seaduse valmimiseks vajalikud sammud.

Ahti Asmann ütles ERR-ile, et ehkki Eesti riik on võtnud Euroopa Liidu üldeesmärgi tasandil kohustuse muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning paralleelselt tagada majanduskasv ning inimeste ja ettevõtjate õiglane kohtlemine, siis praegu pole selget arusaama, millist eesmärki Eesti ise soovib saavutada ja kuidas seda eesmärki hakatakse täitma.

"On päevselge, et kliimaneutraalsuse saavutamine toob tulevikus kaasa olulisi tegevus- ja otsustusvabaduse piiranguid ning seda kõike on vajalik reguleerida seadustega," sõnas Asmann.

Tema hinnangul peaks kliimaseadus andma selged vastused olulistele küsimustele, näiteks peaks olema teada, kas eesmärk on vähendada CO2 iga hinnaga või ainult koos majanduskasvuga.

"Millised on eesmärgini jõudmise alternatiivid? Mis on meile jõukohane teha? Mida oleme valmis tegema ja kas eesmärk pühendab abinõu? Kas on õigustatud eesmärgi saavutamiseks piirata Eesti kodanike ja ettevõtete põhiõigusi?" loetles Asmann vastust vajavaid küsimusi.

Kliimaseaduse väljatöötamise kavatsus tema sõnul ühelegi neist küsimustest ei vasta. Selle sõnastus on loosunglik ja liialt üldine.

"Oleks oodanud, et väljatöötamiskavatsus sisaldab visiooni, kuidas Eesti hakkab endale võetud kohustusi täitma ja et oleks võimalik hinnata, kas plaan on üldse olemas ja kas see on ka hea. Väljatöötamiskavatsusest plaani ei leia, see pigem kutsub üles plaani välja mõtlema," tõdes Asmann.

VKG juhatuse esimees lisas, et kuna sihtgrupina on määratletud kogu Eesti ühiskond, siis sellise tegevuse realistlikkuses on ta skeptiline.

Ahti Asmann tõi kliimaseaduse vajalikkuse esile juba kaks aastat tagasi, öeldes, et Eesti inimesed ja ettevõtjad vajavad seda, oskamaks teha pikaajalisi otsuseid ja teadmaks, millised on õiguslikud piirid.

Kliimaministeeriumi plaani kohaselt peaks kliimaseaduse jõustamiseni jõudma 2025. aasta alguseks. Eelnõu peaks valitsusse jõudma 2024. aasta juunis ning riigikogu menetlusse minema sama aasta septembris.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks CO2 heitkoguseid 55 protsendi võrra ning muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks.