"VTK on suure üldistusastmega, mistõttu ei selgu konkreetsed lahendused, kuidas eelnõu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele konkreetselt kaasa aitab," tõi Võrklaev oma kooskõlastuskirjas esimese punktina välja.

Järgmiseks leidis rahandusminister, et väljatöötamiskavatsusest ei selgu, mis laadi protsessis ning millest lähtudes kavatsetakse lahendada Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise ja KHG sidumise suurendamise sihttasemete jaotamine olukorras, mil valdkondlike töörühmade ettepanekute alusel kujunev koondtulemus jääb suure tõenäosusega alla riigile seatud sihttasemetele.

"VTK-st ei selgu, kellele (st mis laadi üksustele) on kavas panna vastutus määratletavate KHG heite vähendamise ja/või sidumise suurendamise sihttasemete täitmise eest ning kas neil üksustel on piisavad eeldused sihttasemete täitmise korraldamiseks," jätkas Võrklaev.

Rahandusministri sõnul viitab väljatöötamiskavatsus, et kliimaseaduses kavatsetakse sätestada "kasvuhoonegaaside eelarve", kuid sealt ei selgu, mille alusel ja milliseks ajavahemikuks selline n-ö KHG bilanss on kavas määratleda. "Samuti ei ole kirjeldatud Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemist tulenevat mõju KHG vähenemisele," lisas minister.

Võrklaev rõhutas ka, et väljatöötamiskavatsuses on käsitletud küll kavandatava seaduse võimalikud positiivsed mõjud, ent kajastamata on võimalikud ajutised negatiivsed mõjud, mille küll pikaajalised positiivsed mõjud peaksid üles kaaluma.

"VTK-s on märgitud, et hangitakse täiendavad kulutõhususe ning julgeoleku, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsid, kui need mõnes valdkonnas seoses kliimameetmete rakendamisega puuduvad. Samas ei selgu ajakavast, millal need analüüsid jõuaksid realistlikult valmida, et nende tulemusi eelnõu koostamisel kasutada saaks,"

Minister tõi ka esile, et VTK-s nimetatud uuringute hulgas on nimetatud rahandusministeeriumi eestvedamisel hangitav "Teaduspartnerluse raamhange kliimaeesmärkide täitmist toetavate teadusuuringute läbiviimiseks, sh vajalike täiendavate mõjuanalüüside läbiviimiseks…", kuid vastav raamhange hiljuti luhtus ning nüüdseks on algatatud uus menetlus. "Ent arvestades VTK-s esitatud kliimaseaduse väljatöötamise esialgset ajakava, ei pruugita lähiajal hangitavate uuringute tulemusi saada piisava varuga enne seaduseelnõu valmimist, seetõttu ei pruugita saada piisavat teadmispõhist alust KHG heite vähendamise sihttasemete määratlemiseks sektorite üleselt ega sektorite lõikes," rõhutas Võrklaev.

Kliimaministeerium saatis septembri lõpus avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. VTK-le andis 25. oktoobriks seatud tähtajaks oma tagasiside 30 osapoolt, kuid rahandusministeerium esitas oma kommentaari alles sel nädalal.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles 26. oktoobril ERR-ile, et tagasisidest selgus ootus juba väga selgele seaduse lahtikirjutusele ja sektorite kaupa eesmärkide seadmisele ning juba ka sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisele.

Kliimaseaduse eelnõu peaks valmima aprillis ja jõudma riigikokku 2024. aasta sügisel.