Kliimaseaduse vajalikkust on rõhutanud nii ettevõtjad, keskkonnaeksperdid kui ka õiguskantsler. Seni on koostatud hulga strateegiaid, kuidas aastaks 2050 kliimaneutraalsus saavutada, kuid vajaliku seaduseta neid ellu viia pole võimalik.

"Kliimaseadus käib läbi kõik suuremad valdkonnad, mis meil on. Kuidas me kasutame ressursse, mismoodi ja millisel viisil on võimalik tulevikus majandada, mida tähendab see erinevates sektorites, olgu see siis transport, ehitus, maavarad, kuidas me kasutame energeetikat, millised valikud on, milliseid investeeringuid teeme," selgitas kliimaminister Kristen Michal.

Keskkonnaõiguse keskuse õiguseksperdi Kärt Vaarmari hinnangul on positiivne, et kliimaseadus luuakse ja protsessi kaasatakse hulk osalisi, sealhulgas ka noori, kuid seaduse koostamisel on tagaplaanile jäänud Eesti inimene ja tema elukeskkond.

"Neid eesmärke seades hästi palju räägitakse sellest, mida ettevõtjatel on realistlik saavutada, aga me peaksime tegelikult rääkima sellest, mida meil teaduspõhiselt vaja on, kuhu me peame jõudma selleks, et meie elukeskkond oleks normaalne ja elamisväärne tulevikus," rääkis Vaarmari.

Ta lisas, et seaduse ettevalmistamiseks kokku kutsutud kliimanõukogu pole samuti puhtalt teaduslik, sest sinnagi kuulub palju ettevõtete esindajaid, kes kõik oma tahtmisi esitavad.

Vandeadvokaat Allar Jõks aga leiab, et teaduspõhisusega ei maksa liialdada, oluline on ka kohalikke olusid arvestada.

"Kas kliimareform peaks Eestis toimuma ükskõik mis hinnaga või tuleks aluseks võtta seda, kui palju see on Eesti rahvuslike huvidega kooskõlas, sest vastasel juhul võib juhtuda nii, et me oleme aastaks 2050 saavutanud kliimaneutraalsuse, aga pooltele eestimaalastele tuleb maksta toimetulekutoetust," kommenteeris Jõks.

Enne kui kliimaseaduses täpseid kokkuleppeid pole, ei tohi Jõksi sõnul valdkondi mõjutavaid otsuseid teha. Selleks on seadusesse vaja vahe-eesmärke, mida praegu väljatöötamiskavatsusest ei leia.

"Võtame kas või põlevkivi kaevandamise. Kui see ei ole seal kokku lepitud, siis tegelikult kõikvõimalikud sammud selleks, et peatada või keelata põlevkivi kaevandamine, on ennatlik," ütles Jõks.

Kliimaministri sõnul moodustab kliimaseadusest umbes pool avalik arutelu. Lisaks moodustatakse hulga töörühmasid nii erasektoris, ministeeriumites kui ka kohalikes omavalitsustes.