Postimees ütleb: kärssav eelarve

Postimees nimetab kolmapäevases juhtkirjas valitsuses valminud 2024. aasta riigieelarve eelnõud "kärssavaks eelarveks".

"Valitsusest on kostnud erinevaid signaale. Kord teeme nii, kord teeme naa. Kokkuvõtvalt on protsess olnud nigel. Esiteks, infot on olnud vähe. Teiseks, info on olnud segane ja vastukäiv. Kolmandaks, kooskõlastusringide tähtajad on väga lühikesed ning huvigrupid on pandud enamasti fakti ette. Ja mitte stiilis "võta või jäta" - jätmise varianti üldiselt ei ole," märgib ajaleht.

Postimees meenutab Reformierakonna pikaaegse juhi ja peaministri Andrus Ansipi kommentaari: "Tema sõnul andis tema valitsus 2007/2008 kriisiaegsete eelarvekärbete ajal avalikkusele pidevalt jooksvat ülevaadet, millised on valikud ning miks midagi tehakse. Inimesed said seda kodudes arutada, nad mõistsid toimuvat ja toetasid."

"Aga kui see on praegu eelarvedebatt, siis sellises debatis me elada ei taha. Pole selge, miks täpselt midagi tehakse - riigirahanduse korrashoiu jutt ei tule siin arvesse, sest see on liiga üldine," seisab juhtkirjas.

Eesti Päevaleht ütleb: peataoleku eelarve

Eesti Päevaleht nimetab valminud eelnõud "peataoleku eelarveks".

Valitsuse sõnumid tulevaste maksude kohta peaksid olema selged, stabiilsed ja silmakirjalike põhjendusteta, seisab juhtkirjas.

"Teil on riigi rahanduse elujõulisele kursile pööramiseks aega veel tervelt kolm aastat. Te ei pea sülitama hea seadusloome peale nii, nagu näiteks äsja eelnõuga, millega kavatsetakse lõpetada hanekahjude hüvitamine: kliimaminister Kristen Michal saatis selle kooskõlastusringile 21. septembril, pannes arvamuste esitamise tähtpäevaks 22. septembri," märgib ajaleht.

"Või teine ja rohkemaid inimesi puudutav näide: rahandusminister Mart Võrklaev rääkis suure suuga, et valitsus lükkas automaksu kehtestamise edasi 2025. aastasse, et "võtta eelnõu avalikuks aruteluks rohkem aega", aga kõigest paar päeva hiljem tuli uudis, et valitsuse uue plaani kohaselt peab see maks hakkama eelarvesse tooma ligi kaks korda rohkem raha, kui esialgu plaanitud," seisab juhtkirjas.

Seetõttu võiks tuleva aasta eelarve nimetada peataoleku eelarveks, märgib Eesti Päevaleht.

Õhtuleht ütleb: kurjad on ajad

"Oleme saanud teada, et ajad on nii kurjad, et tulla saabki vaid ebamugavaid otsuseid. Ent kes on selles süüdi?" küsib Õhtuleht oma juhtkirjas.

"Enne viimaseid valimisi anti toonastele koalitsioonipartneritele sotsidele ja eeskätt Isamaale võimu hoidmise nimel heldelt igasuguseid lubadusi, mis kõigest paar kuud hiljem tagasi võeti. Mis sest, et kogu tsirkus toimus nõrgemate riigialamate, sealhulgas lasterikaste perede toetuste arvelt," märgib ajaleht Reformierakonnale viidates.

"Peaminister [Kaja Kallas] lubas toetust, peaminister võttis selle - aga see pole tema raha, mida niimoodi poliitilisi eesmärke täites tohib pööritada. Kurtmine, et vaadake, kui halvad on asjad, sest mis siin salata - me ise tegime nii, on väga õõnes," seisab juhtkirjas.