Riigieelarve strateegia 2025. aasta tulureal seisavad märksõna all "sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude reform" täiendavad 114 miljonit eurot. Täpselt samas mahus suureneb teisel eelarvereal töötukassale edasi antavate töötuskindlustusmaksete maht. 114 miljoni eurone tõus tähendab, et seniselt 2,4 protsendilt kerkiks makse 3,3 protsendile. Sain ma õigesti aru, et selline töötuskindlustusmakse tõus on riigieelarve strateegias kirjas?

See on RES-is kirjas ja selle taga on suurem reform. Tiit Riisalo on tulnud välja mõttega teha töötushüvitise maksmist paindlikumaks. Et see oleks keerulistel aegadel töötajate vaates paindlikum ja kui meil on tööjõu puudus, siis motiveerida inimesi tööturule minema.

Aga kuhu kulub see töötuskindlustusmakse lisasumma?

Töötuskindlustusmakse üle oli tõesti arutelu, see sai siis ka ühtede meie koalitsioonipartnerite poolt välja pakutud.

Kelle poolt?

Konkreetselt siis sotsiaaldemokraatide poolt. Ja see siis võiks olla selle reformi osa. Seda riik üksinda otsustada ei saa, see peab olema osalistel läbi arutatud.

Te panite selle ju RES-i kirja.

Me panime selle kirja, sest RES ongi see dokument, kust me võtame valitsusena endale eesmärgid ja ministrid saavad mandaadi, millega tegeleda. Nii nagu seal on palju muid asju kirjas. Et need ei tuleks üllatusena, vaid et need oleksid ette teada osapooltele.

Aga kui töötajad ja tööandjad ei ole nõus, siis teil on RES-is ju 114 miljoni eurone auk juures.

No loodame, et nad on nõus. Ja see ongi ministri töö. Ega kõik ju on prognoos. Nii nagu me oleme mootorsõidukimaksu eelarvestrateegiasse pannud või muud maksumuudatused. See on juhis, kus me ütleme avalikkusele, millega me tegeleme ja teistpidi minister hakkab seda tegema.

2025. aastaks oodatakse mootorsõidukimaksust 200 miljonit eurot. 2027. aastal juba 242 miljonit. Mis selle tõusunurga taga on?

Jällegi, tegemist on prognoosiga. Aga loogika võiks olla registreerimismaksus. Et esimese hooga hakatakse nende autode eest, mis meil on, maksma aastamaksu. Aga kui nüüd autosid vahetusse läheb, siis makstakse seda registreerimismaksu. Ja see võiks ajas kasvada. Aga see on jällegi üsna üldine prognoos. Eks eelnõu valmimise käigus või avalikes aruteludes võivad need numbrid täpsustuda.

Taastuvenergiatasu reformilt oodatakse 2025. aastaks ja sealt edaspidi 60 miljonit lisaeurot aastas. Kes hakkab mille eest rohkem maksma?

See on mõnes mõttes või päris palju selline uus lähenemine ja seda on vaja osalistega läbi rääkida. Aga idee oleks selles, et taastuvenergia tasu hakatakse kompenseerima CO2 rahaga ja elektriaktsiis mõnevõrra tõuseb, et tuua lisaraha riigieelarvesse ja samal ajal muuta selle taastuvenergia tasu võrra elektrit inimeste jaoks soodsamaks.

Just, kas arve, mida ma lõpuks maksan, muutub siis soodsamaks või kallimaks?

Ta pigem võiks muutuda mõnevõrra soodsamaks, kuna taastuvenergia tasu kaob, aga elektriaktsiisi me tõstame. Aga mis on see lõplik valem, eks see jääb jälle valdkonna ministri välja töötada.

Efektiivsema maksude kogumise abil loodetakse tuleval aastal saada seitse miljonit, aga 2025. aastal juba 37 miljonit eurot. Kas see puudutab peamiselt ettevõtteid?

See puudutab jah nii-öelda maksuaukude kokkulappimist läbi erinevate IT-süsteemide arenduste ja teatavate seaduste muutmist. See kõik on tänases digitaalses maailmas võimalik. Riigil on e-arvete jaoks olemas oma keskkond, kus saab seda tasuta teha. Sellega me kogume makse efektiivsemalt ja väldime maksupettusi. Minu soov oli küll, et kui me makse tõstame, siis me suudame võimalikult efektiivselt neid maksuauke kinni panna ja ennetada. Et need, kes ausalt makse maksavad, teaksid, et ka kõik teised kõrvalt peavad seda tegema.

Ma võib-olla eksin, aga suuremad maksudest kõrvalehoidja on väikeettevõtjad, kes ütlevad, et nad ei tule teistmoodi toime. Kas nende uste taga seistakse nüüd oluliselt nõudlikuma näoga?

Ma arvan, et e-arvete peale minek ja esimesest eurost deklareerimine võiks seal muutused tuua. Ja ma küll ei pea kuidagi õigeks seda suhtumist, et kui ma makse maksan, siis ma ei tule välja. Maksud on ikkagi kõigile maksmiseks ja riigi ülesanne ongi tagada, et neid võrdselt makstaks. Sest kui üks otsustab mitte maksta, miks peab siis teine maksma. Siis on meil kaos.

Leidsin riigieelarve strateegiast rea "kohalike omavalitsuste eelarve puudujäägi vähendamine". Selle arvelt loodetakse valitsussektori eelarvepositsiooni 2025. aastal 15 miljoni euro võrra tasakaalu poole nihutada. Samas ka omavalitsustel on raske ja nende laenukoormus näib pigem tõusvat. Kas sellele on plaanis rangemad piirid seada?

Juba kevadel me leppisime kokku, et me ikkagi maamaksusüsteemi teeme korda.

Kas omavalitsustele läheb siis maamaks vabaks?

Ma ise arvan, et hiljemalt veebruaris peaks see olema riigikogus otsustatud, et omavalitsused saaksid 2025. aasta vaates otsused aegsasti ära teha suve keskpaigaks.

Kas kodualuse maa maksustamise võimalus tekib ka?

See on meil kokku lepitud, et see tekib ja siin ongi suurematel omavalitsustel, kus kinnisvara on kallim, suuremad võimalused. Teine osa on see tulubaasi ümberjaotamine. Ja siis on välja pakutud idee, et kui me ühe käega anname omavalitsustele vahendeid juurde, siis omavalitsused tuleks selle laenukoormusega allapoole. See mõjutab ka avaliku sektori defitsiiti.

Aga kuhu see piir siis tõmmatakse?

See piir sai kriisi ajal tõstetud 80 protsendi peale. Ja seal on nüüd redel, kust peab aastatega alla tulema. Nüüd selle meetmega peaks ikkagi hakkama kiiremini alla tulema ja siis liikuma ka vähemalt minu arusaama järgi alla 60 protsendi. Jah, endise omavalitsusjuhina näen ma ka seal muret, et tegelikult see hakkab piirama ilmselt omavalitsuste investeerimisvõimet. Aga jällegi, eks regionaalminister peab need protsessid ellu viima ja läbi arutama.

Haapsalu raudtee ehitamiseks on järgmisel aastal ette nähtud 15 miljonit eurot. Kas Eestil on seda vaja? On see reformierakondlik valik?

Haapsalu raudtee ehitamine 15 miljonit? Ma pean tunnistama, see tuleb mulle üllatusena. Ma ei tea, et me sellises asjas oleks kokku leppinud. Me teeme küll Rail Balticut ja ehitame erinevaid lõike kiiremaks. Aga et me nüüd uut raudteed hakkaks edasi ehitama... Ma pean tunnistama, et ma ei tea, et me seda arutanud oleks.

(Riigi eelarvestrateegia 261. leheküljel "Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastases kavas" seisab: Rohuküla raudtee, Turba-Ellamaa-Risti saab 2024. aastal 15 miljonit eurot, 2025. aastal 2 miljonit eurot ning 2026. aastal miljon eurot – toim.)

Ja siis samal ajal lükatakse Tõnismäe ja Lasnamäe riigigümnaasiumide ehitus 2028. aastasse. Kas on ootus, et siis on rohkem raha?

Me pidime tegema teatud otsuseid, et raha kokku hoida ja hetkel selle edasilükkamise tegime. Siin on tegelikult üks muutuja, mis on CO2 vahendid, mille eest me teeme päris palju keskkonnasäästlikke investeeringuid ja mida me kasutame ka hoonete ehituseks. Aga nende prognoos muutub igal aastal ja selleks ei saa väga pikalt kogu seda raha ära otsustada. Täna on need edasi lükatud. Kuhupoole ta liigub, näitab elu aasta pärast.