"Minu arvates on lood kehvad meil õiguspärase ootuse kaitsega. Ja need hakkasid juba päris mitu aastat tagasi kehvaks minema. Ja praeguseks mulle tundub, et liiga kergel käel antakse inimestele lubadusi, näiteks, et me tõstame peretoetusi või et me lubame teile mingisuguse maksuvabastuse, ja siis koalitsioon muutub ja siis võetakse need lubadused kergel käel ja hästi ruttu tagasi," selgitas õiguskantsler.

Madise rääkis, et põhiseaduse järgi on Eesti rajatud suures osas seadustele ja inimesed peaksid saama usaldada, et seda seadustega loodud raami kergel käel ei muudeta.

"Riigiõiguse teoorias peetakse ideaaliks Eesti tüüpi riigis, mis on seadustega korraldatud ja kus inimestel peab olema võimalik usaldada, et seadustega loodud elu ja ettevõtluse raam on püsiv, et seda kergel käel ei muudeta. Siin tegelikult peaks olema iga inimestele õiguse andmine või kohustuse panek hästi läbi mõeldud ja siis tuleks ka seda lubadust võimalikult pikka aega täita. Nii et selles osas vaatan ma mureliku pilguga," ütles ta.

Madise sõnul võib õiguskantsleri büroo pöörduda õiguspärase ootuse kaitse küsimuses riigikohtusse.

"Ma arvan, et ka meie ametkonna ülesanne on otsida selliseid seadusi, mille pinnalt saaks uuesti riigikohtu ette viia õiguspärase ootuse ja inimeste usalduse kaitse küsimuse. Mäletatavasti pensioni teise samba vabaks laskmisel, väga paljude riigikohtunike eriarvamusega, aga siiski enamus asus seisukohale, et seda tohtis teha. Ja sellega sai paraku õiguspärase ootuse kaitse küllaltki tugeva löögi, sest põhiseaduspäraseks loeti sotsiaalmaksumäära tagasiulatuv muutmine isikute kahjuks. Aga me loodame, et võib-olla on mõni teine juhtum võimalik riigikohtu ette viia jälle ja äkki siis need otsustused muutuvad ja siis võib-olla ka riigikogu mõtleb täpsemalt enne, kui ta inimestele lubadusi jagab ja mõne kuu pärast need siis jälle tagasi võtab," rääkis Madise.

Õiguskantsleri tõdes, et viimasel ajal on probleemiks see, et huvigruppidele ei anta piisavalt aega eelnõudega tutvumiseks. Tema sõnul on see lubamatu.

"Valitsuse reglemendis on kirjas, et kõikidele, keda üks või teine plaanitav seaduse- või määrusemuudatus puudutab, tuleb anda piisavalt aega selle muudatuse läbitöötamiseks. Ja näiteks, kui see puudutab arste või ettevõtjaid või põllumehi, siis see "piisavalt" tähendab, arvestades seda ajahetke piisavalt. Ehk ei saa eeldada, et õhtul hilja, nädalavahetusel või puhkuste perioodil, kui ametnikud puhkavad, tulevad need n-ö huvirühmad kokku ja kujundavad oma seisukoha. Tegelikult tuleb anda piisav aeg," selgitas Madise.

"Minule tundub, et tõesti kurvastavalt tihti ei ole seda viimasel ajal antud. Ma arvan, et see on suur ja põhimõtteline viga, sest loetakse ju kaasamise head tava ja hea õigusloome normitehnika eeskirja ja valitsuse reglementi ja loomulikult ettevõtjate ühendused ja ka kõik teised, keda huvitab, mis riigis hakkab muutuma, eeldavad, et neist reeglitest peetakse kinni. Aga kujunenud on tava, kus pigem enamasti nendest reeglitest kinni ei peeta ja reeglitest peetakse kinni pigem vähemtähtsate küsimuste puhul," lisas ta.

Saatejuhi küsimusele, kas äkki on nüüd uus tava, et riik töötab kiiresti, vastas Madise, et riik peab töötama hästi.

"Kui ei soovita kehtestatud kordasid täita, siis tuleb asi läbi mõelda, kooskõlastada ja need korrad ära muuta. Praegusel hetkel kõik need nimetatud korrad koos tähtaegadega tegelikkuses kehtivad. Aga tõsi on ka see, et pelgalt lühikese kooskõlastusaja pärast tõenäoliselt ühtegi seadust põhiseadusevastaseks ei loeta. Nii et küsimus on ikkagi selles, kas me ühiskonnas saame üksteist usaldada või me liigume kiiresti sinnapoole, kus vähe sellest, et riigikogu, valitsuse liikmed, valitsus ja riigikogu omavahel üksteist ei usalda, vaid ka inimesed enam üldse ei usalda ei riigikogu ega valitsust ja elavadki teadmises, et absoluutselt kõik võib kogu aeg muutuda, et mitte ühtegi sõna, mis riik sulle annab, uskuda ei või," selgitas õiguskantsler.

"Aga põhiseadus kaitseb sellist Eestit, kus riik teeb häid otsuseid ja kus inimesed saavad rahulikult oma elu elada, oma ettevõtlust arendada, uskudes, et see seaduse raamistik, mis on, on mõeldud tõsiselt ja et see püsib võimalikult kaua."

Võrreldes kevadega on riigikogus olukord Madise hinnangul praegu parem. Kevadel juhtunu oli tema sõnul rünne põhiseadusliku korra vastu.

"Kahjuks see, mis juhtus kevadel, minu hinnangul kvalifitseerub ründeks põhiseadusliku korra vastu. Mitte veel vägivaldseks ründeks. Olukord, kus riigikogu, Eesti riigi juhtimise kese muudetakse sisuliselt töövõimetuks, on domineeriva arusaama kohaselt põhiseadusliku korra vastane tegevus," sõnas ta.

Madise lisas, et kõik riigikogu liikmed annavad ametisse astudes ka ametivande, milles lubavad jääda ustavad Eesti põhiseaduslikule korrale, mis tähendab, et ühtegi õigust, ka riigikogu kodu- ja töökorraseaduses olevaid õiguseid ei tohi kuritarvitada.

"See ei tähenda, et obstruktsioon on lubamatu, aga see tähendab, et ei tohi eesmärgiks seada valimistulemuste ja selle kaudu Eesti valijaskonna otsuse põhjusetut küsimärgi alla seadmist ja põhiseaduslike organite töö halvamist," lisas õiguskantsler.