Riigi eelarvestrateegia näeb 2025. aasta tulureal ette täiendavad 114 miljonit eurot. Täpselt samas mahus suureneb teisel eelarvereal töötukassale edasi antavate töötuskindlustusmaksete maht. 114 miljoni eurone tõus tähendab, et seniselt 2,4 protsendilt kerkiks makse 3,3 protsendile.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütleb, et see on osa suuremast töötushüvitise reformist, mida alles hakatakse välja töötama.

"Täna on valitsuses need raamid meil kokku lepitud eelarvestrateegias ja nüüd valdkonna minister hakkab neid reforme ellu viima," rääkis Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on otsus eelarvestrateegias kirjas ehk valitsuses ka kokku lepitud.

Kui veel esmaspäeval ütles töötukassa juht Meelis Paavel, et töötuskindlustusmakse tõus võiks olla viimane asi, mida arutada, siis tänaseks on reaalsus ka tema jaoks üleöö teine.

Paaveli sõnul kuulis ta sellele viidet rahandusministri pressikonverentsil, kuid rohkem plaanis teadlik ei ole. "See number, mis rahandusministri suust kõlas, oli 115 miljonit eurot, see tähendaks töötukassale 0,9-protsendipunktilist maksemäära kasvu. Kui nüüd tuua ka täna riigi poolt rahastatavad sotsiaalmaksud töötuskindlustuseelarve alla, siis lihtsalt ei tule teisiti välja."

Kui senine proportsioon säiliks, tähendaks see, et edaspidi jaguneks 3,3-protsendiline töötuskindlustusmakse nii, et töötaja kanda jääks 2,2 ja tööandjale 1,1 protsenti maksumäärast.

Paavel rõhutab, et ilma sotsiaalpartnerite ehk tööandjate ja ametiühingute nõusolekuta valitsus maksutõusuotsust teha ei saa. Sama rõhutab ka tööandjate keskliit.

"Sellisel kujul asju mustvalgel kirja panna ilma tööandjate ja ka teiste sotsiaalparteritega läbi rääkimata, see on halb praktika," ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

"Seda ma nimetaks lihtsalt üheks intellektuaalselt huvitavaks mõtteks eelarvestrateegias, mis on läbi arutamata, mõjud hindamata ja kokkulepped ka sõlmimata. On pisut ajast ette rutatud," sõnas Aas.

Aasa hinnangul tuleks majanduskriisi ajal, mil muud maksud niigi tõusevad, töötuskindlustuse maksumäära pigem langetada.

"Praegu tundub, et see on osade poliitiliste jõudude või ametnike soov riigieelarves teatud kulud kanda üle töötukassasse, mis tegelikult avaliku sektori eelarvetasakaalu mõttes pilti ei muuda, aga teeb riigieelarve koostamise lihtsamaks ja sunnib neid maksutõuse teistel kehtestama," ütles Aas.

Töötuskindlustusreformi eest vastutav minister Tiit Riisalo (E200) ütles, et mitte midagi pole veel otsustatud, vaatamata sellele, et riigi eelarvestrateegiasse on selline tulurida sisse kirjutatud.

Dokumenti kirjutatut nimetab Riisalo ametnike koostatud esmaseks visiooniks, mida alles hakatakse osapooltega arutama.

"See on loomulikult seaduse tasandil dokument, aga see on riigi eelarvestrateegia, kus sedastatakse n-ö mõtteid või visioone selleks, milline võiks olla järgneva kolme aasta kontekstis riigieelarve. Reaalne riigieelarve kehtestatakse riigikogu poolt igal aastal, sellesse protsessi me just siseneme," ütles ta. "Vastupidise loogika järgi me võiksimegi järgneva nelja aasta riigieelarve ju ära kinnitada ja olekski rahu majas, võtaksime järgmine kord kolme aasta pärast selle ette."