Reformiga soovib ministeerium kokku panna töötukassa eelarvest makstava töötuskindlustushüvitise ja otse riigieelarvest tuleva töötutoetuse.

"Kui me ühildame kaks toetust, siis meil on üks süsteem ja me ei pea neid eraldi haldama. See toob kindlasti mingisuguse kokkuhoiu," ütles ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.

"Esimene põhjus, miks seda teha, ongi see, et panna need süsteemid ühtselt administreeritavaks. See on puhtalt administratiivne kokkuhoid, mis on kindlasti meelepärane tegu kõigile. Ja teine on see, et siis ta muutub ka arusaadavamaks," selgitas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Reformiga üritatakse raha kokku hoida ja inimesi kiiremini tagasi tööle saada. Seetõttu on tehtud ettepanek, et uue hüvitise väljamakseperiood võiks väheneda. Praegu on võimalik töötutoetust saada kuni üheksa kuud, värskendatud hüvitise maksmine väheneks tõenäoliselt kuuele.

"Ei olegi hea seda perioodi liiga pikana hoida, aga ta peab olema mõistliku pikkusega. Milleks ta saab, on üks küsimus. Ja teine küsimus on loomulikult ka vahendite ratsionaalne kasutamine, et vaadata, kas see võimaldab kokku hoida," rääkis Riisalo.

Nii kokkuhoiu summa kui ka töötukassa eelarve sõltuvad sellest, millises mahus reformiga edasi liigutakse. Riisalo sõnul on vaja veel läbi rääkida tööturu osapooltega, et leida mõistlik kompromiss.

Ametiühingute keskliidu jaoks on tähtis, et reformi järel suudetakse paremini välja selgitada tööotsijate koolitusvajadused ja neile tagatakse igakülgne nõustamine ja abi. Kärpekohti siin ei nähta.

"Meil on vaja suurendada neid meetmeid, mis aitavad inimesi tööle, et nad saaksid kiiresti tööle, et nad saaksid sellisele tööle, mis tagab neile piisava sissetuleku," ütles Vask.

Reformi seadusandlik pool peaks valmis olema suvel.