Eesti sõlmis USA-ga lepingu HIMARS laskeseadeldiste, rakettide ja muu vajaliku ostmiseks eelmise aasta detsembris. Tarned toimuvad 2025. aasta jooksul. Laskemoon sisaldab ka pika laskeulatusega ATACMS ehk armee taktikalisi rakette, mis tabavad kuni 300 kilomeetri kauguseid sihtmärke.

"Meie tellimuses on konkreetselt M-57 moon, mis on kõige uuem moon ja selle laskeulatus on 300 kilomeetrit," rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar.

ATACMS-i ootab Ukraina USA-lt. Alguses põhjendasid ameeriklased vastava otsuse venimist väikeste varudega. USA maavägi lõpetas ATACMS-i programmi 2007. aastal ning alustab rakettidest loobumist Washington Posti andmetel järk-järgult juba sel aastal.

Tõsi küll, laskemoona toodab Lockheed Martin edasi müügiks – 500 ühikut aastas. USA armee on juba katsetanud uut versiooni ehk täppislöögiraketti PSR, mis lendab 500 kilomeetri kaugusele. Tõenäoliselt vahetab see ATACMS-i välja.

"Tulevikus loomulikult me ise planeerime ka seda tüüpi moona soetada, aga see on tuleviku muusika ja sõltub väga palju sellest, kas USA annab meile loa sellise moona müümiseks," ütles Saar.

HIMARS-i lühema ulatusega laskemoona kasutab Ukraina praegu. Eesti ostab rakette laskeulatusega alates 70 kilomeetrist, mistõttu Ukraina kogemusest on mõndagi õppida.

"Peale kahte kuud venelased said targaks ja enam löögiulatusse ei vii oma logistikat ja juhtimispunkte ja muid asju, olulisi objekte," rääkis kolonel reservis Hannes Toomsalu.

Esimesed kogemused HIMARS-i kasutamisel said Eesti suurtükiväelased kevadistel suurõppustel, millel osalesid ameeriklased. ATACMS rakette Eestis lastud ei ole.