Elbridge Colby on muuhulgas töötanud nii USA välisministeeriumis, riigidepartemangus kui ka analüütikuna riigi rahastatud mõttekojas. Ta on strateeg, kes näeb USA põhivaenlasena Hiinat. Praegu juhib Colby Pentagoni poliitikat. Et Colby Baltimaid laua taha ei kutsunud, teeb meid ärevaks. Analüütikud lohutavad, et Colby algatatud Bergeni formaadis ei sünni otsuseid.

"Nimekiri kutsutud partneritest, mille Politico avaldas, koosneb ainult kuuest inimesest, kuuest riigist. Kokku on 32 liitlasriiki. Nii, et Eesti pole välja jäetud, vaid lihtsalt ei kuulu sellesse nimekirja," ütles Tony Lawrence.

Kaitseminister Martin Herem ütles, et kutsutute seal olevad Skandinaavia riigid on huvitatud Balti riikide huvide eest seisma, sest Läänemere riigid ilma Balti julgeolekuta hakkama ei saa.

Hiljuti selgus, et USA kontingent saabub peagi Eestisse. Saabumas, aga võib-olla juba kohal on ka HIMARS-i laskemoon, tõsi küll mitte pika laskeulatusega ATACMS-raketid. Mida oleks meil küsida Colby'lt, kui meie jaoks laua ääres tool seisaks?

"Meil on teatud hanked, mida me oleme Ameerikast teinud. Aga ma praegu ei tea, kas meil oleks midagi, mille jaoks me peaks seda formaati ja tagaust kasutama," ütles Herem.

Arutlusel on NATO tulevik. Kas kõne all võiks olla USA vägede ümberpaigutamine Euroopas? Kohtumine toimub Poolas, mis valmistub USA baase võõrustama.

"Ma nii ei arvaks. Vägede paigutamine Euroopas on kahepoolsete kokkulepete teema USA ja eraldi riikide vahel. See pole NATO teema. Seda esitletakse liitlaste vaheliste konsultatsioonidena NATO tuleviku üle. Ja mis iganes põhjustel on ameeriklased - ja need põhjused on ebaselged - valinud esimesena just selle grupi," kommenteeris seda Tony Lawrence.

Jääb üle oodata, et liitlased pärast kohtumist helistavad.