Uute elamute ehitamise eesmärk on elavdada kinnisvaraturgu piirkonnas, kus erainvestorid ei riski uusi korterelamuid ehitada, ütles riigi osalusega arendusasutuse juht Teet Kuusmik.

"Meile on tegelikult selle probleemi välja öelnud ettevõtjad. Tänu õiglase ülemineku fondile on Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonda järgmise paari-kolme aasta jooksul tulemas mitu väga suurt ettevõtet. Kui sotsiaalne elukeskkond on siin juba päris hea, siis kõige suurem probleem ettevõtjate jaoks ongi olnud kaasaegsete hea disainiga ja keskkonnasäästlike korterite puudus turul. See on see probleem, mida me täna lahendame," rääkis Kuusmik.

Omavalitsusjuhtide seisukohalt on korralike eluruumide olemasolu oluline argument, et inimesed sooviks end Ida-Virumaaga siduda.

"Meie jaoks on kõige olulisem, et suudaksime ära kaotada turutõrke ja soodustada uute kinnisvarainvestorite tulekut Kohtla-Järvele. Anda neile selline positiivne näide ja tõestus selle kohta, et meil on siin olemas maksujõulised inimesed," selgitas Kohtla-Järve linnapea Virve Linder.

"Jõhvile tähendab see väga palju, sest me oleme ju viimased paar aastat eesmärgiks seadnud elukeskkonna parandamise. See tähendab kogu sellele hariduslinnakule lisaväärtust," lisas Jõhvi vallavanem Maris Toomel.

Kogenud kinnisvaramaakler Hannes Hallik suhtub projekti siiski kahtlevalt, kuna tõenäoliselt tulevad korterite hinnad väga kõrged. Lisaks on tema hinnangul Kohtla-Järvel ja Jõhvis juba praegu piisavalt vabu erinevast hinnaklassist kortereid.

"Pidevalt on pakkumises 20-30 täiesti elamisväärset korterit, mis on remonditud ning vastavad igati kaasaegsetele elamistingimustele," leidis Hallik.

Kaks esimest kuni 12 korteriga elamut peaks Jõhvi ja Kohtla-Järve piirile kerkima 2026. aastal. Ülejäänud kaheksa ehitatakse arendajate sõnul vastavalt sellele, kui hästi inimesed esimesed majad vastu võtavad.