Ivar Avik on Järvamaa ainus kingsepp. Ta on seda tööd teinud 35 aastat. Kuid tema töö iseloom on ajas väga palju muutunud.

"Kunagi oli põhiparandamine kontsaplekid ja pooltallad, nüüd on kõikvõimalikud kannavoodrid, eriti viimase aasta jooksul. Spordijalanõudel kannavoodrid kõik lähevad ja see on põhiline asi nüüd juba," selgitas Avik.

"See räägib inimese mugavusest – paelad on kinni. Ja teiseks, nendel jalanõudel eraldi enam ei olegi kannavoodreid," ütles kingsepp.

Aga mõnikord tuleb kliendile ka ei öelda. "Juba ainuüksi sellepärast, et jalanõust on näha, et see on nii odavalt ostetud ja kliendi enda huvides pole mõtet sinna raha paigutada," märkis Avik.

Kodumasinate hooldustehnik Avo Oolberg on paidelasi aidanud üle 30 aasta. Ta teeb koduvisiite kolmes naabermaakonnas, kus remonditöökoda polegi. Mees leiab, et igasse maakonda tuleks rajada hoolduskeskus, kuhu inimesed saavad oma murega pöörduda, praegu veetakse rikkiläinud tehnika kokku suurematesse linnadesse.

"Remonditöökoda tegelikult on jäetud unarusse sellepärast, et kes see ikka tahab, et (masin) remonti kohe läheb. Pigem on see, et me (kaupmees) saaks rohkem müüa," rääkis Oolberg.

Tema pole nõus nendega, kes kurdavad, et kodumasinate remont on liiga kallis. Tegelikult teevad parandamise kalliks hoopis varuosad.

"Meil võib mingi toote puhul vaja minna kogu sõlme vahetust. Ja see tähendab seda, et see masina remondi maksumus võib minna meil üle poole toote maksumusest," selgitas Oolberg.

Rohepöörde õnnestumisele aitab omal moel kaasa ka 65 aastat meesterätsepana töötanud paidelane Linda Arras.

"Meile tuuakse kõige rohkem jopelukkusid ja lukkude parandusi, aga muidugi kleidiõmblejad teevad väga häid kleite meil veel. Ka kleitide parandused, pükste parandused, allääred ja nii edasi," loetles Arras.

"Jopeluku õmblemine oleneb raskusastmest, see on kümnest kuni 20 euroni," lisas ta.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon soovitab valitsusel sisse seada üleriigilise veebilehe, et parandustöökodade info oleks kergemini leitav.

Parandajate arvates oleks veel tähtsam tagada oskustööliste järelkasv, sest paljusid ametimehi meie kutsekoolides enam ei õpetata, sest puudub nõudlus.