Samal ajal kui poliitikud otsivad Toompeal võimalusi riigi kulutuste vähendamiseks, murravad paljud pered pead, kuidas pere eelarvesse ära mahtuda. Kui mõne jaoks tähendab säästmine kinno või reisile mitteminemist, siis teise jaoks on see sõna otseses mõttes ellujäämise küsimus – kuidas lapsi toita ja mitte jääda lageda taeva alla.

Venekeelne saade "Aktuaalne kaamera+" teatas pühapäeval, et Tallinnas tegutsev päästearmee supiköök pakub iga kuu tasuta toitlustamist 1500–2500 inimesele. Sealt saab ka toidupakke ja humanitaarabi. Enamik külastajaid on kodutud ja sotsiaalkorterite elanikud, kuid üha enam kohtab abisaajate seas ka tavalist elu elavaid inimesi.

"On vanemaid inimesi, kelle pensionist ei piisa. Ja viimasel ajal on noori peresid, kes tulevad lastega. Omal ajal tuli ka palju pagulasi. Noori inimesi tuleb üha juurde. Aga inimestel on selle pärast väga piinlik, sest nad arvavad, et see on nagu mingi sotsiaalne põhi," rääkis Jüri Põld päästearmeest.

Selleks, et aidata inimestel mitte vajuda sotsiaalselt põhja, määrab riik toimetulekupiiri. See on Eestis esimese täiskasvanud pereliikme eest 200 eurot, teise eest 160 ja iga lapse kohta 240 eurot. Nii palju peaks jääma pere rahakotti alles pärast kommunaalmaksete, üüri või kodulaenu tasumist. 

Kui raha vähem alles jääb, siis see on juba absoluutne vaesus ja riik kompenseerib omavalitsuste kaudu erinevuse toimetulekutoetuse näol. Ehk kui üksi elavale inimesele jääb kätte 140 eurot, antakse talle juurde 60. Kui jääb 90 eurot, siis saab 110. Kui sellest ei piisa kommunaalide maksmiseks, võib summa olla ka suurem.

Kuni eelmise aastani vähenes Eestis toimetulekutoetuse saajate arv pidevalt. Aastaks 2022 elas sotsiaalministeeriumi andmetel allpool vaesuspiiri vaid 1,2 protsenti elanikkonnast. Kuid eelmine aasta muutis kõik.

"Energiakriis ja Ukraina sõjapõgenike saabumine muutsid seda trendi oluliselt. 2022. aasta andmetel vajas toimetulekutoetust 3,6 protsenti elanikest. Kuid tuleb tõdeda, et umbes pooled neist on ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikud. Tänavu jaanuarist juunini oli 48 protsenti kõigist toimetulekutoetust saanud inimestest Ukraina sõjapõgenikud. Ja me näeme, et Eesti elanike osakaal pole kasvanud," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tallinn maksis eelmisel aastal toimetulekutoetusi välja 15 miljonit eurot. Tänavu esimese seitsme kuuga on välja makstud juba üle 11 miljoni euro.

"Sel aastal on põgenikevool oluliselt vähenenud, paljud on kas kodumaale lahkunud või Eestist edasi liikunud. Paljud on saanud töökoha ega saa enam toimetulekutoetust. Aga me ei arvesta sõjapõgenikke eraldi rühmana, sest kõik, kes on Tallinnasse sisse kirjutatud, on tallinlased ja neil on õigus tallinlastele mõeldud soodustustele," ütles Tallinna abilinnapea Betina Beškina.

Abivajavate perede arv on tema sõnul vähenenud, kuid kui eelmisel aastal sai üks abisaaja keskmiselt kaks väljamakset aastas, siis tänavu juba neli.

"Inimesed, kes eelmisel aastal said hakkama pensionist või töövõimetushüvitisest, ei ela sellest sel aastal enam ära. Sest juba toit maksab rohkem, rääkimata muudest asjadest. Me näeme statistikaameti uuringu tulemustest, et ametlikult tõusid tarbijahinnad üle üheksa protsendi, kuid toidukaupadel oli palju suurem kasv," märkis abilinnapea Beškina.

Alates 2022. aasta juunist on riik esimest korda üle mitme aasta tõstnud toimetulekupiiri veerandi võrra ehk 150 eurolt 200 eurole. Toimetulekutoetuse arvestamisel lubati erakorraliste kuludena võtta arvesse eluasemelaen ja selle intressid. See tegi mõne pere jaoks asja lihtsamaks. Lisaks lubati inimestel hüvitise saamise ajal töötada. 

Kuid aasta ja nelja kuu jooksul on nende meetmete mõju inflatsiooni tõttu juba oluliselt vähenenud. 

Ministeerium töötab välja uue metoodika

Absoluutse vaesuse piiri määrab iga kord poliitikute tahe ja millal seda järgmisel korral nihutatakse on võimatu ennustada. Nüüd on sotsiaalministeerium asunud välja töötama uut elatusmiinimumi arvestamise metoodikat.

"Uus metoodika on teistsugune elukalliduse arvutamise viis. See peaks näitama adekvaatset pilti sellest, milline on miinimum, mis võimaldab majapidamisel põhikuludega hakkama saada. See uus süsteem peaks olema valmis 2025. aasta alguseks," rääkis minister Signe Riisalo. Ta lisas, et tegemist on üsna pika protsessiga, kuhu kaasatakse erinevate valdkondade teadlasi.

"Ja siis on võimalik otsustada, kuidas seda metoodikat päriselus kasutada. Tõenäoliselt me seni elatusraha suurust ei muuda. 2022. aastal tõstsime seda 50 euro võrra. Aga enne seda ei tõstetud seda mõnda aega üldse ja kunagi veel varem tõsteti 10 eurot. Nii et tegime üsna järsu tõusu," rääkis Riisalo.

Seega uus süsteem tuleb, kuid mitte niipea. Seniks tuleb hakkama saada uute maksutõusude ja hinnatõusuga. Kasvab ka euribor, mis kergitab laenude tagasimakseid ja liisinguid.

Sellises olukorras võib näiteks kahe lapse töötav ema, kelle palk on veidi alla keskmise, kergesti sattuda allapoole vaesuspiiri. Või veel lihtsam, olla sellele väga lähedal, kuid jääda ilma õigusest lisaabile. Isegi kui söögiks ja arveteks jätkub, võib pere ülejäänust vaid unistada.

Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) on koos Oleviste kiriku kogukonnaga aidanud vaeseid juba aastaid. Korraldatakse mitu korda aastas heategevuskontserte, mis on paljudele üks väheseid võimalusi rutiinist põgeneda ja muusikat kuulata.

"Inimene on sotsiaalne olend, tahab suhelda, teisi inimesi näha, nendega koos olla. Siin käib umbes 800 inimest. Korraldame neile kontserdi. Tulevad lastega pered, tulevad pensionärid, sest nad teavad, et siin jagatakse toidupakke. See on koht, kus saab süüa ja inimestega aega veeta ning vajadus seda tüüpi ürituste järele aina kasvab," rääkis Solman.

Perspektiivis tundub, et toimetulekuraskustes ja abi vajavaid inimesi hakkab Eestis veelgi rohkem juurde tulema. Küsimus on selles, kas nad saavad loota riigi abile või peavad lootma ainult iseendale.