Marju Himma: lihtsalt riigieelarve täitmiseks magusamaks ei sobi
Suhkru- või magustatud jookide maks võiks küll toimida, kuid mitte riigieelarve täitmise vahendina, vaid tervisekäitumise muutmiseks, leiab Marju Himma Vikerraadio päevakommentaaris.
Valitsus kavandab taas, kes teab juba mitmendat korda, suhkrumaksu, täpsemalt magustatud jookide maksu. Aastas loodab valitsus sellega teenida umbes 25 miljonit eurot maksutulu. Avalikult pole räägitud, millel see arvutuskäik tugineb. Samuti pole päris selge, milline see maks olema hakkaks või mille jaoks seda raha täpsemalt kasutataks. Näiteks ei tea riik praegu, milliseid magusjooke ja millise määraga täpselt hakataks maksustama.
Ideede jaoks pakun riigile välja mõne teadusuuringu, mis vahest aitab mõtestada maksu võimalikke mõjusid teiste riikide kogemuse pealt.
Teada on, et suhkru liigtarbimine põhjustab ülekaalulisust ja rasvumist, suurendab diabeediohtu ning soodustab südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Ja ei tasu arvata, et kui jätate kohvisse lusikatäie suhkrut panemata, aga krõbistate kõrvale paar präänikut või koogitüki, siis on kõik hästi.
Samuti pole nii, et kui te limonaadi ei joo, siis suhkrujookide teema teid ei puuduta. Puudutab küll. Mahlajoogid, jäätee, limonaadid, vitamiinijoogid – kõik need sisaldavad liigselt suhkrut. Aga samamoodi võib lisatud suhkrut leida ka jogurtitest ja maitsepiima jookidest. Sestap on nende maksustamine iseenesest mõistlik, küsimus on, millise määraga.
Igal juhul tarbimine väheneb
Maailmas on üle 45 riigi, mis on moel või teisel suhkrumaksu kehtestanud. Seetõttu on olnud võimalik seda päris hästi uurida. Näiteks erinevaid suhkrumaksu uuringuid sünteesinud ülevaate artikkel leidis, et igal juhul toob magusjookide maks kaasa hinnatõusu, mis omakorda tähendab, et inimesed hakkavad neid vähem ostma.
Nii juhtus näiteks Prantsusmaal, mis kehtestas suhkrumaksu juba 2012. aastal. Seal vähenes mittealkohoolsete jookide turg 0,8 protsenti, olles eelnevad kuus aastat järjest kasvanud.
Täiesti kindlalt on erinevad uuringud üle maailma näidanud, et suhkrumaks toob kaasa magustatud jookide hinnakasvu ja ühes sellega väheneb nende läbimüük.
Teada on seegi, et esimesena loobuvad nende ostmisest hinnatundlikumad inimesed. See võib tähendada, et lapsed ja noored ostavad neid vähem. Kuid ühtlasi tähendab see, et vaesemad inimesed, kes ei saa endale ehk kvaliteetset ja kallist kaupa lubada, ostavad suhkrujooke nende asemel ja odavuse tõttu.
See on üks maksu miinuspool, millele osutab ka Eesti sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs. Seal on kirjas, et hinnatundlikud tarbijad võivad aja jooksul üle minna teistele, maksu alla mitte kuuluvatele ebatervislikele toodetele.
Lisaks osutab analüüs asjaolule, et maksubaas ehk teisisõnu saadav rahahulk võib küll olla mõnikümmend miljonit eurot, kuid maksu administreerimiskulud on samuti kõrged ning vähendaksid selle võrra saadavat tulu. Lihtsam oleks kehtestada maks tootegrupile, näiteks karastusjookidele, mitte neis sisalduvale komponendile ehk suhkrukogusele iga joogi puhul eraldi.
Maksud sõidavad Lätti
Suhkrumaksu puhul on uuringutes välja toodud veel üks lisaefekt. Nimelt suureneb sellega piirikaubandus. Teisisõnu, maksud võivad taas hakata sõitma Lätti, kuid sel korral mitte alkoholi, vaid limonaadipudelite järele. Mäletatavasti jättis 2017. aastal president Kersti Kaljulaid suhkrumaksu seaduse välja kuulutamata, kuna see oleks seadnud ebavõrdsesse olukorda suhkrujookide müügi laevadel ja lennujaamades, kus see maks ei kehtiks.
Kas valitsus on mõelnud läbi, kuidas seda riski maandada? Selle riski maandamiseks oleks mõistlik tegutseda koos Läti ja Leeduga. See on poliitilise tasandi suhtluse ja koostöö teema.
Läbipaistva maksu poolt
Teatavasti on poliitikutele iga otsuse juures oluline, kuidas see mõjutab nende populaarsust. Prantsusmaa kohta tehtud uuringust selgus, et suhkrumaksu kehtestamist toetas üle 57 protsendi inimestest. Poolehoidu mõjutas ennekõike see, mille jaoks maksu kavatseti kasutada. Inimesed pooldasid, et suhkrumaksust saadud raha suunataks tervishoidu.
Siit oleks Eesti poliitikutel kasulik kõrva taha panna, et maksule rahva poolehoiu saamiseks võiks läbipaistvalt öelda, mille jaoks raha kasutatakse ning piisav põhjendus ei ole kindlasti umbmäärane "riigieelarve täitmine".
Kui nüüd kokku võtta erinevad suhkrumaksuteemalised teadusuuringud ja analüüsid, siis võib öelda, et maksul on kahtlemata mõju inimeste tarbimiskäitumisele ja selle kaudu ka tervisele.
Seega oleks magustatud jookide maks mõistlik eesmärgiga nügida inimesi tervislikuma, suhkruvabama eluviisi poole. Lihtsalt riigieelarve täitmiseks see aga ei sobi, sest kasu võib olla oodatust väiksem ning inimesed pigem ootavad, et see raha suunataks kindlatele terviseedenduse tegevustele.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel