Riigikogu magustatud jookide maksu juba ühe korra varem heaks kiitnud, seda 2017. aasta sügisel Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. President Kersti Kaljulaid jättis seaduse aga välja kuulutamata, sest leidis, et see on vastuolus põhiseadusega.

Maksu suurus sõltus toona sellest, kas ja kui palju suhkrut või magusainet jook sisaldab.

Kaheliitrine Coca-Cola sisaldab 100 milliliitri kohta näiteks 10,6 grammi ehk võrdlemisi palju suhkrut. Toona riigikogus vastu võetud seaduse järgi maksaks see pudel 60 senti ehk ligi veerandi võrra rohkem kui see, mis ta praegu poes maksab.

See, kuidas ja kui palju maksustatakse magustatud jooke nüüd, ei ole veel teada. Terviseminister Riina Sikkut ütles, et koalitsioon on kokku leppinud vaid põhimõttes, et maksu on vaja.

"See 25 miljonit eurot on tõesti rahandusministeeriumi prognoos ja võttes arvesse neid hinnanguid, mis olid kuus-seitse aastat tagasi tehtud maksuaruteludel, mis see maksu potentsiaal suurusjärgu mõttes oli. Prognoosimine ei ole täppisteadus niikuinii ja antud juhul on ka tegu ligikaudse või oodatava maksutuluga ja konkreetse eelnõu väljatöötamise käigus, kui saavad maksumäärad paika, see prognoos kindlasti täpsustub," ütles Sikkut.

Liigne suhkrutarbimine toob kaasa hulganisti terviseprobleeme. Näiteks soodustab see rasvumist või haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse või teist tüüpi diabeeti.

Eesti lähiriikidest on suhkrumaks kehtestatud näiteks Soomes ja Lätis.

Maksu loogika on lihtne. Mida kõrgemalt suhkruseid jooke maksustada, seda vähem neid ka tarbitakse. Nii juhtus näiteks Portugalis.

"On juba näha ka positiivseid tervisetulemusi, et aasta pärast maksu kehtestamist hoiti ära selle tulemusena 1600 rasvumise juhtu ning 27 surmajuhtu. Hoiti kokku ka rasvumisega seotud haigustele muidu kuluma pidavat ravikulu 11 miljonit eurot," ütles maailma terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Kristina Köhler.

Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp ütles, et tegelikult ei ole teadusuuringud nii üheselt selged.

"See, et toodete müük väheneb, see on teada, aga et sellel oleks seos rahvatervisega, selliseid teaduspõhiseid uuringuid ei ole. Vastupidi, inimesed lihtsalt suunatakse teiste magusate toodete peale ja see on see, mis on toimunud kõikides nendes riikides, kus magusamaks ühel või teisel kujul on kehtestatud," ütles Potisepp.

Potisepp toonitas, et eeskätt mõjutab magustatud jookide maksustamine just vaesemaid inimesi ning juba praegu on Eesti Euroopas üks kõrgeima käibemaksumääraga riike.