Magustatud jookide maksustamise puhul on nii sotsiaalministeeriumi kui ka maailma terviseorganisatsiooni (WHO) põhiline argument olnud selle mõju ülekaalulisusele. Kui eelmisel korral üritati Eestis suhkrumaksu kehtestada, ei suudetud ühtegi konkreetset näidet selle tulemuslikkusest tuua. Nüüd on hakatud viitama Portugalis 2017. aastal kehtestatud magustatud jookide maksustamise edukusele. Millised on faktid?

Toiduliit on alates 2015. aastast, mil suhkrumaksu teema Eestis päevakorda tõusis, läbi töötanud sadu uuringuid, mis on tehtud üle maailma hindamaks suhkrumaksu mõju. Jah, uuringud viitavad maksustatud toodete müüginumbrite vähenemisele, kuid mitte selle mõjule ülekaalulisusele. Väitele, nagu aitaks maksustamine kaasa ülekaalulisuse vähendamisele, pole me seni leidnud ühtegi tõestusmaterjali.

WHO Eesti esindaja Kristina Köhleri hiljutised väljaütlemised panid meid põhjalikult uurima Portugali magusamaksu näidet, sest sealne väidetav edu on toodud ainukeseks ja peamiseks argumendiks Eestis suhkrumaksu kehtestamisele. Väide kõlas nii: "On juba näha ka positiivseid tervisetulemusi, et aasta pärast maksu kehtestamist Portugalis hoiti selle tulemusena ära 1600 rasvumise juhtu ning 27 surmajuhtu. Hoiti kokku ka rasvumisega seotud haigustele muidu kuluma pidavat ravikulu 11 miljonit eurot."

Kui hakata suurusjärkudesse süvenema, on need ambitsioonikad arvud ja tekitavad küsitavusi.

Prognoos või tegelikkus?

Toiduliit palus selle väite esitanud WHO esindajalt konkreetseid viiteid uuringutele, mis seda tõestavad, kuid tulemusteta.

Avalikest kanalitest ei ole võimalik leida ühtegi tõenduspõhist uuringut selle väite tõestamiseks ei inglise ega portugali keeles. Küll aga leidsime Inglismaa ühe vanima teadusajakirja The Lancet artikli aastast 2018 (aasta pärast maksu kehtestamist), milles öeldakse: "Maksustatud toodete müügi vähenemine Portugalis ja toodete reformuleerimine annab WHO-le julgust prognoosida, et on võimalik vähendada rasvumisjuhte 1600 inimese võrra ning edasi lükata või vältida 27 surmajuhtumit aastas."

Ehk et täpselt samad arvud, aga selle vahega, et tegemist on WHO prognoosiga aasta pärast suhkrumaksu kehtestamist. Mitte tegeliku mõjuga, millele tuginedes soovitakse Eestis suhkrumaksu kehtestada. Praeguseni pole tehtud ühtegi uuringute, mis analüüsiks, kas magustatud jookide maksustamine ka tegelikkuses vähendas inimeste ülekaalulisust.

Veelgi enam, WHO Euroopa laste ülekaalulisuse järelevalve (COSI) ametliku aruande järgi suurenes Portugalis aastatel 2019-2022 rasvumine 1.6 protsendipunkti ja laste ülekaalulisus 2,2 protsendipunkti võrra. Need on suhkrumaksu kehtestamise järgsed aastad. Miks sellest ei räägita?

Kas Portugali suhkrumaks on edulugu?

Portugal kehtestas maksu magustatud jookidele 2017. aastal. Maks on kaheastmeline: magustatud joogid, mille suhkrusisaldus on alla 80 g/l lõpptoote kohta (8,22 eurot 100 liitri kohta), ja joogid, mis sisaldavad üle 80 g/l lõpptoote kohta (16,46 eurot 100 liitri kohta).

Esimesel rakendusaastal koguti selle maksuga umbes 80 miljonit eurot ja kogu tulu investeeriti Portugali riikliku tervishoiuteenistuse rahastamisse. Tasub märkimist, et Portugali rahvaarv on 10,3 miljonit ehk ca kaheksa korda suurem kui Eestis. Samadel tingimustel võiks see Eestis seega tähendada vaid kümne miljoni euro suuruse maksutulu kogumist versus planeeritav 25 miljonit eurot.

Nagu teisteski riikides vähenes Portugaliski maksustatud toodete müük. Küll aga on ilmunud mitmeid artikleid nii Eesti ajakirjanduses kui ka välismeedias, kuidas Portugal on pärast maksu kehtestamist hädas piiriülese kaubandusega.

Pärast maksu kehtestamist täheldati, et magustatud jookide smugeldamine pole mitte üksnes kasvanud, vaid seda organiseeritakse professionaalsel tasemel. Näiteks üks suuremaid politseioperatsiooni käigus avastatud maksustamata limonaadi koguseid oli 600 hektoliitrit. Kogus, mille magusamaks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Suur-Lissaboni poodidesse ja restoranidesse.

Samuti ei ole analüüsitud, kui palju ja kas üldse vähenes inimeste päevane kaloraaž. Näiteks Soomes vähenes jäätise (maksustatud tooted) müügimaht 9 protsenti, samal ajal kui maksustamata jäätisepõhiste magustoitude müük kasvas 6 protsenti.

Seega tuleb mõista, et maksustatud toodete müügi vähendamine ei tähenda, et eesmärk ülekaalulisuse osas oleks täidetud. See on vale.

Suhkrusisalduse vähendamine on ülemaailmne trend

On tõsi, et Portugali joogitööstus vähendas aastatel 2018-2022 toodete suhkrusisaldust 20,8 protsenti, kuid sellel pole maksuga tõestatud seost, kuna toidu- ja joogitööstused on üle maailma võtnud kasutusele eneseregulatsiooni suhkrusisalduse vähendamiseks. Nii ka Eestis.

Toiduliidu eestvedamisel kirjutasid toidu- ja joogitööstused 2019. aastal alla pikaajalisele hea tahte leppele, mille eesmärgiks oli vähendada toodete suhkrusisaldust 2020. aastaks kümme protsenti ja 2025. aastaks 15 protsenti. Olenevalt sektorist on ettevõtteid, kes on seda nüüdseks teinud juba rohkemgi ja seda ilma toodete maksustamiseta.

Rasvumise probleem on kompleksse ja multidistsiplinaarse päritoluga, mis tuleneb pärilikest põhjustest, istuvast eluviisist, elustiilist, tasakaalustamata toitumisest ning nõuab erinevatel tasanditel sekkumist. Ühegi maksuga inimeste tervist ei paranda. On kahju, et valefakte esitades üritatakse Eesti inimestele pähe määrida järjekordset maksu, mille mõju pole tõendatud.