Soomlased saavad toidust liiga palju suhkrut, soola ja küllastunud rasvhappeid ning see mõjutab otseselt inimeste tervist. 70 protsenti üle 30-aastastest meestest ja 60 protsenti naistest on ülekaalulised.

Seetõttu soovitavadki terviseamet THL ja sotsiaalkindlustusamet Kela uuel valitsusel hakata maksustama suhkrut, soola ja rasva sisaldavaid tooteid senisest rohkem, et sellega ühtlasi inimeste käitumist suunata.

Niinimetatud tervisemaksu kehtestamist arutas juba eelmine valitsus, aga sellega ei jõutud kuigi kaugele. THL-i juht Markku Tervahauta avaldas lootust, et nüüd loodav valitsus moodustab töörühma, mis uue hooga pihta hakkab.   

Soomes on tegelikult juba tervisemaksu kogemus olemas. Aastatel 2011-2017 kehtis jäätisele ja maiustutele niinimetatud magusamaks, aga samas küpsetisi ja magusaid piimatooteid see ei puudutanud. Euroopa Liidu hinnangul moonutas see konkurentsi ja Soome loobus maksust. Näiteks Taanis prooviti rasvamaksu, aga see kehtis vaid aasta, kuna leiti, et see ei mõjuta tarbijate käitumist, küll aga vähendab Taani ettevõtete konkurentsivõimet ja tekitab riigile halduskulusid.

Enamik soomlastest peab oluliseks toidu hinda ja praegu on see inflatsiooni tõttu veelgi tähtsam. Seetõttu leiavad asjatundjad, et ebatervislik toit peaks olema alati kallim kui tervislik.

Toiduainetööstus on muidugi suhkru, soola ja rasvade maksustamise vastu. Tarbijad ei suuda sageli ebatervislikele toodetele vastu panna ja selliseid kiusatusi pakkudes suureneb toidutööstuse müük. Tervisemaksu vastased märgivad, et maks tõstaks toidukorvi hinda ja praegu on paljude tarbijate majandusseis niigi pingeline.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna katusorganisatsiooni Soste asjatundja Ulla Kiuru ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et eesmärk ei ole tõsta toidu hinda üldiselt, vaid kallinema peaks ainult ebatervislik toit.

Kriitikute sõnul mõjutaks maks tõenäoliselt ettevõtete valmisolekut investeerida tootearendusse, samuti võiks see vähendada tööhõivet. Näiteks Fazer on juba teatanud, et viib Lahtis valmivasse tehasesse väiksemas mahus magusatootmist kui varem plaaniti, kuna jutud tervisemaksust tekitavad ebakindlust.

Markku Tervahauta möönis, et toimiva maksumudeli loomine on keeruline, aga ta avaldas lootust, et uus valitsus selle siiski ette võtab.

Soste küsitlus näitab, et enamik parlamenti pääsenud erakondadest toetab suhkru-, soola- ja rasvasisalduse maksustamist, välja arvatud Põlissoomlased.

Majandusuuringute keskuse professor Tuomas Kosonen toonitas aga Ylele antud intervjuus, et maksuga saab inimeste käitumist suunata ainult siis, kui on olemas alternatiiv. Näiteks magusa limonaadi asemel sellega üsna sarnase maitsega jook, milles on kasutatud suhkruasendajat. USA-s tehtud uuring näitab, et suhkrumaksuga õnnestus vähendada magusate karastusjookide tarbimist, aga samal ajal suurenes millegi muu ebatervisliku tarvitamine, nii et kalorite hulk jäi samaks.