Pevkur, kes on ka olümpiakomitee asepresident ja võistkondlike sportmängude komisjoni esimees, ütles, et olümpiakomitee sõnas konkreetselt ja kiiresti, mis sellest arvab. "Minu väga selge seisukoht on see, et ei mingit arutelu isegi, et võiksime mõelda Venemaaga mängimise peale," sõnas ta.

"Mis on natukene veel probleem ja mille kohta ootaksin jalgpalliliidult selgitusi, on see, et jalgpalliliit on valitud korraldajaks ja nüüd on küsimus, et liit küll ütleb, et Eesti ei mängi. Aga ma tahaksin kuulda, et sellisel juhul ei osale või me ei korralda, kui Venemaa peaks lubatama tagasi," ütles Pevkur.

Liidu kolmapäevane avaldus, mis järgnes sponsorite protestile, oli Pevkuri sõnul võrrandi üks pool. "Siin tuleb teine pool ka välja hääldada elik kui Venemaa lubatakse tagasi ja Eesti peab korraldama seda turniiri, siis tegelikult oleks korrektne, et Eesti sellest loobub," ütles kaitseminister

"Mina ei näe võimalust, et me saaks korraldada turniiri, kus osaleb Venemaa," sõnas Pevkur.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et on Pevkuriga samal seisukohal ning Eesti viib ellu agressori isoleerimise poliitikat, milles mängib olulist rolli ka sport, mis on Venemaale olnud oluline poliitiline mõjutusvahend.

"Mida lähemale jõuavad olümpiamängud, seda suurem on surve ja tuleb igasuguseid huvitavaid ettepanekuid. Näiteks et paraolümpiamängudel on okei, kui Vene eri sportlased osalevad, hakkame sealt otsast pihta. See on väga vale tee. Samuti see jutt, et lapsed ei peaks kannatama oma vanemate tegude eest. Ma olen üldiselt sellega nõus, aga Venemaa kasutab ka noorte sporti poliitilise mõjutusvahendina," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul hakkab Venemaa vaikselt tagasi imbuma kohtadesse, kust teda on juba eemale hoitud.

"See surve on väga tugev ja ma ütlen otse välja, et Venemaa on uuesti saanud oma pehmete mõjutusvahendite masina käima, kõikvõimalikel erinevatel tasemetel üritatakse uuesti oma jalg ukse vahele saada. Siin peame järgima põhimõtet, et agressorriik ei saa osaleda ja kasutada poliitiliselt ükskõik milliseid rahvusvahelisi üritusi ja organisatsioone," ütles välisminister.

"Ükskõik kui palju me ei sooviks lahus hoida sporti ja poliitikat, siis Venemaa jaoks on need seotud ja see on osa Venemaa isoleerimisest, kui me ei luba neil osaleda ka rahvusvahelistel võistlustel," ütles terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Sikkut tõi paralleeli tervisepoliitikast, et Moskvas asus Maailma Terviseorganisatsiooni mittenakkushaiguste keskus, mis kolitakse Eesti eestvedamisel Moskvast Kopenhaagenisse. "See otsus oli Venemaale väga valus, vaatamata sellele, et see oli justkui väike samm," ütles ta.

Kas Eesti peaks osalema Pariisi paraolümpiamängudel, kui seal osalevad Venemaa ja Valgevene sportlased, ütles Pevkur, et see on kahe teraga mõõk, sest kui Eesti sportlased seal ei osale, siis keegi seda hiljem ei mäleta. Eesti Olümpiakomitee seda otsust veel langetanud ei ole.

Venemaa sportlaste osalemise vastu on vähesed riigid, sõnas Pevkur. "Venemaa on väga edukas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Aasias surumaks läbi pehmet poliitikat, et las see väike konflikt seal Ukrainas olla, aga laseme teistel aladel, tervises ja spordis, edasi nii, nagu on," rääkis ta.

Tsahkna sõnas, et kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustab Venemaa sportlased ka Pariisi olümpiamängudele lubada, siis Prantsusmaa ise ei pruugi Venemaa sportlasi riiki lasta. "Ma üldse ei välista olukorda, kus ROK võib langetada otsuse, aga sportlased ei saa osaleda füüsiliselt," ütles ta.

Pohlak: EJL ei hakka Vene sportlastele eriluba taotlema

Eesti jalgpalli liit (EJL) märkis oma kirjalikus kommentaaris, et EJL pole kunagi öelnud, et soovib Venemaa noortekoondist Eestisse mängima.

"Uudises on jäetud õhku teema, justkui Eesti jalgpalli liit tahaks Venemaad Eestis toimuvale finaalturniirile. See ei pea paika. Kui Eesti korraldab finaalturniiri, siis Venemaa seal ei saa osaleda. Selle ütles Aivar Pohlak eelmisel nädalal välja (tsitaat 27. septembrist: "Tänase olukorra jätkumisel täidab Eesti jalgpalli liit enesestmõistetavalt Eesti Vabariigi valitsuse siduvaid otsuseid Venemaa sportlaste riiki mittelubamise kohta ning me ei näe võimalust erandi taotlemiseks ka sellisele suurturniirile."). Andsime sellest kohe ka UEFA-le teada. Ehk puudub igasugune oht, et Venemaa võiks jõuda Eestis toimuvale finaalturniirile ja et Eesti võiks Venemaaga kuidagigi kohtuda," lausus EJL arendusdirektor Mihkel Uiboleht.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et jalgpalliliit on spordiorganisatsioonina üritanud vältida poliitiliste deklaratsioonide esitamist, aga ta mõistab, et ühiskondlik ootus on olnud teistsuguseks kommunikatsiooniks. Eestis korraldatavale turniirile vene sportlaste lubamist ei kavatse jalgpalliliit riigilt taotleda.

"Juhul kui Venemaa peaks sellele võistlusele kvalifitseeruma, me ei tea täna, kas Venemaa valikmängudes üldse osaleb, me ütlesime välja, mis on ka meie üks baasprintsiipe, et me oleme absoluutselt lojaalsed Eesti vabariigile. Juhul kui nii juhtub, et Venemaa kvalifitseerub turniirile, siis me ei hakka Eesti riigilt erandit taotlema selleks. See on meie väga selge ja põhimõtteline seisukoht. Kui nüüd kaitseminister tõesti väljendas nii, et me peaksime sellisest normaalsest turniirist, kus Venemaa ei osale, loobuma, siis see kõlab küll veidi veidralt."