Kuigi uurimine veel käib, viitavad märgid, et Balticconnectori kahjustamise taga võib olla Venemaa. Soome ajaleht Helsingin Sanomat uuris ekspertidelt, milliseid eesmärke võis Venemaa taotleda.

"Venemaal oleks sellest palju kasu," ütleb professor Veli-Pekka Tynkkynen Helsingi ülikoolist. Tynkkynen keskendub oma uurimistöös Venemaa keskkonna- ja energiapoliitikale.

"Venemaa peamine ekspordiartikkel ei ole tooraine, vaid hirm. See sobib Venemaa strateegiaga – tekitada hirmu, et igasugune infrastruktuur võib olla sihtmärgiks. Kui teo toimepanija suhtes pole kindlust, siis see isegi suurendab hirmufaktorit inimestes," seletas üht võimalikku põhjust Tynkkynen.

Tynkkyneni sõnul on Soome võimude reaktsioon seni olnud õige.

"Kuigi otseselt pole öeldud, et see on Venemaa, on see siiski ridade vahelt välja tulnud. Soome on aga õigusriik ja me lähtume sellest, et kõigepealt on tõendid olemas ja alles siis tehakse teatavaks süüdlaste nimed," ütles Tynkkynen.

Kui tõendid Venemaa süü kohta leiavad kinnitust, tuleks Tynkkyneni sõnul tegutseda otsustavalt.

Hübriidohtude vastu võitlemise Euroopa kompetentsikeskuse ekspert Jukka Savolainen rõhutas, et tegemist on praegu kõigest spekulatsioonidega, kuna Venemaa süü pole veel lõplikult tõendatud.

Savolaineni sõnul on märke, et ümbruskonnas, näiteks Balti riikides, on olnud teisigi ebatavalisi sündmusi, näiteks pommiähvardusi.

"Äkki on paljudes kohtades käimas kampaania tähelepanu kõrvale juhtimiseks Ukrainas [toimuvalt]?" arutas Savolainen.

Teine võimalik gaasijuhtme kahjustaja motiiv võiks Savolaineni sõnul olla katse tekitada tuleval talvel energiakriisi. Balticconnectori gaasitoru kahjustamine ei too aga Savolaineni sõnul kaasa kriisi Soomes või Eestis, kuigi see võib gaasi hinda mingil määral mõjutada.

Gaasipuudus tekiks alles siis, kui veeldatud maagaasi ladustamine oleks häiritud. Savolaineni sõnul on ka Soome selleks valmis.

Aleksanteri instituudi direktor Markku Kangaspuro oletab, et Venemaal oleks operatsioonist kasu eelkõige soomlaste turvatunde õõnestamise kaudu.

"Sellega tahetakse näidata, et Soome liitumine NATO-ga ei tugevda julgeolekut, vaid tekitab ebakindlust. Venemaa lehvitaks oma sõjalippu ja näitaks end mõjuka jõuna Läänemere piirkonnas. Nii et kui te sellega koostööd ei tee, lähevad asjad veelgi keerulisemaks," seletas Kangaspuro Venemaa võimalikku loogikat.

Kangaspuro arvab aga, et selline operatsioon võib Venemaa soovitule vastupidise tulemuse kaasa tuua.

"Venemaa vastu töötab see, et kuigi ebakindlustunne kasvab, tugevdab see kodanike ja poliitikute karmimat joont Venemaa suhtes kogu Läänemere piirkonnas. See suurendab Venemaa isolatsiooni," ütles Kangaspuro.

Ka Tynkkynen ja Savolainen oletasid, et gaasijuhtme kahjustamine võib olla põhjustatud Soome NATO-ga liitumisest.

Tynkkynen ütles, et nõnda võidakse panna proovile Soome ja NATO reaktsiooni. Savolainen aga peab üheks võimalikuks rikke tekitamise motiiviks soovi anda Soomele signaal selle kohta, mida NATO-liikmesus kaasa toob.