Kui varem oli Eesti gaasiülekandevõrk ühendatud Venemaa võrguga Värskas ja Narvas ning enamik gaasist pärines Venemaalt, siis 2022. lõpus keelati tarned Vene punktidest ja gaas tuleb Eestisse Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast, kus asub ka riigi strateegiline gaasivaru, ning Balticconnectori kaudu Soome ülekandevõrgust.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja rääkis ERR-ile, et pärast Venemaa suunaliste gaasiühenduste sulgemist on suur osa Eesti gaasi ülekandevõrgust töötanud tupiktorustikuna ning seetõttu poleks pikaajalise rikke korral võimalik tagada tarbijatele alternatiivset gaasivarustust varuühenduse kaudu.

Seni on Elering Kebja sõnul võrku edukalt opereerinud, kuid arvestades, et gaasi tiputarbimine võib kasvada, näiteks kui lisanduvad uued gaasielektrijaamad, analüüsib ettevõte eri võimalusi, kuidas varustuskindluse riske maandada. Üks võimalikke lahendusi oleks täiendava Eesti-Läti ühenduse rajamine Värska piirkonda.

"Praegu oleme eeluuringute etapis, kus kaardistame võimalikke trassikoridore, projekti tehnilist teostatavust, indikatiivset maksumust ning võimalikku ajakava. Lõplikke otsuseid projekti elluviimise kohta tehtud ei ole," tõdes Kebja.

Esialgse hinnangu järgi võiks ühenduse pikkus olla ligikaudu 40 kilomeetrit ning maksumus umbes 50 miljonit eurot.

Kebja sõnul tekib sellise investeeringu vajadus eelkõige juhul, kui Eesti gaasi tiputarbimine tulevikus märkimisväärselt kasvab. Samas kasvataks ühenduse rajamine ka olemasolevate gaasitarbijate varustuskindlust.

"Investeeringu tegemisel on oluline põhimõte, et see ei tooks kaasa gaasi ülekandeteenuse võrgutariifi kasvu olemasolevatele tarbijatele. See eeldab, et võrku lisandub piisavas mahus uut tarbimist, mis aitab investeeringu kulu katta ning hoiab tariifimõju neutraalsena," selgitas Kebja.

Ta lisas, et rohkem infot peaks selguma siis, kui eeluuringud valmis saavad ja eeldatavasti juhtub see selle aasta lõpuks, mil Eleringil on ühtlasi plaanis alustada gaasi ülekandevõrgu arengukava avaliku konsultatsiooniga.

Elering kuulutas aprilli lõpus välja konsultatsiooni ettevõtetega, et rajada 2035. aastaks Eestisse kuni 900 megavati ulatuses gaasielektrijaamu. Need on ette nähtud pigem tipukoormuse tagamiseks, mis omakorda tähendab, et vajadusel töötaksid need kõik koos. See aga suurendaks märkimisväärselt gaasi tiputarbimist, millele olemasolev gaasi põhivõrk ei pruugi vastata.