Aasa sõnul on praegu lootust, et majanduse olukord järgmisel aastal paraneb. "Kui vaatame makronäitajaid, statistilisi näitajaid – SKP miinuses, investeeringud kukuvad, tööstustoodang kukub, ekspordinäitajad kukuvad, tootlikkus väheneb, tööpuudus kasvab – siis kõik sellised must-valged näitajad on paraku küll üsna negatiivsed," ütles ta.

Iga kriis on erinev ning praegune keskmist inimest ja ettevõtjat nii valusalt nagu möödunud kriis või 90ndate üleminek ei löö, sõnas Aas.

"Oleme oluliselt jõukamaks saanud vahepeal, ettevõtjatel on tekkinud puhvrid, inimestel on tekkinud teatud puhvrid. Meie elatustase on nii palju kõrgem, et kui siit ka 10 protsenti ajutiselt alla tulla, siis see kriis ei ole kindlasti võrreldav sellega, mis 90ndatel toimus," ütles Aas.

Eesti on väike ja väga avatud riik, mis on üldjuhul trumbiks, kuid mõjutab tugevalt majandust ning Eesti sõltub tugevalt naabrite käekäigust. Praeguse kriisi peamiseks põhjuseks on nõrk välisnõudlus, märkis Aas.

Aasa sõnul olid ootused sellele valitsusele palju kõrgemad ning nüüd on tulnud vaid halvad uudised maksutõusudest ning seadusloome kvaliteet on kolinal kukkunud. "Tundub, et riigil ei ole visiooni ja plaani, kuidas edasi. Põhifookus on eelarvetasakaalu poole liikumine – mis iseenesest on arusaadav, ettevõtjad ka mõistavad, et see pidu, mis mitu aastat kestis, pidi lõppema, me kõik saame selle eest nüüd arve – aga ainult eelarvele, maksutõusudele, maksulaekumistele keskenduda, on vähevõitu," ütles ta.

Tööandjate hinnangul võiks leppida nende maksuotsustega, mis on langetatud ja minna tagasi normaalse seadusloome juurde, kus maksutõuse ei otsustata üleöö ja kooskõlastamiseks antaks rohkem kui kaks päeva, rääkis ta.

Eestil küll formaalselt on tööstuspoliitika, reaalsuses on see aga midagi muud kui lubatakse, sõnas Aas.

Eesti tööstuse tootlikkus jääb alla Euroopa keskmise, Aasa sõnul liiguvad arengud aga positiivses suunas. "Tööstuse mure tervikuna on olnud see, et nad on olnud riigijuhtide jaoks nähtamatud. Nad pole saanud tähelepanu hoolimata sellest, et Eesti tööstus on 15 protsenti SKP-st, 20 protsenti tööjõust, suured stabiilsed tööandjad," loetles Aas.

Soome ja Rootsi ehitussektori raskused mõjutavad mõnes sektoris, näiteks puitmajade ja ehitusmaterjalide tootjate puhul, Eesti ettevõtteid väga otseselt. "Täna tõepoolest otsitakse uusi turge, Ameerikasse, Aasiasse. Viie ja kümne aasta pärast ollakse jälle tugevamad."

Aas ütles, et tahaks loota, et rohepööre on Eesti ettevõtetele suur võimalus, sest muid alternatiive ei ole. "Jätkusuutlikku ja keskkonnateadlikku lähenemist ootavad meilt kliendid, Eesti ettevõtjatel pangad, rahastajad, investorid, üha enam ka tarbijad. Lühikeses perspektiivis võib see muidugi tähendada ka väga palju raskusi, mõttetut bürokraatiat, piiranguid. Eestis on üldse viimasel ajal kombeks reguleerida, piirata ja keelata, see vohab ikkagi täistuuridel."

Skandinaavia ettevõtted liiguvad sellega esirinnas ning Eesti ettevõtjad on juba veidi maha jäänud. Rohepöördega kaasneb sund panustada innovatsiooni, sõnas Aas. "On vaja rohkem teadusmahukat tööd, koostööd ülikoolide, teadusasutustega," ütles ta.

Aasa sõnul ei meeldi see tööandjatele, et poliitikud sekkuvad alampalga läbirääkimistesse, kuid on arusaadav, et seda peab tõstma, sest inflatsioon on olnud kiire. "Alampalga otsene mõju tööturule on tegelikult väike - seda makstakse kahele-kolmele protsendile töötajaskonnast. See tegelikult ei kahjusta meie eksportivat tööstust. See on olnud meie jaoks üks murekoht," ütles ta.