Neli aastat tagasi jõustus seadus, mille järgi saab avalikule sektorile saata vaid e-arveid. Nüüd soovib valitsus kohustada ettevõtjaid saatma ka omavahel vaid e-arveid. Üks argument e-arvete kasutuselevõtuks on see, et niiviisi on palju tülikam maksudest kõrvale hiilida.

Riik on loonud ise e-arveldaja portaali, mida riigiasutuste kõrval kasutavad ka mikro- ja väikeettevõtted. Tegemist on tasulise teenusega.

"Täna on meil umbes 34 000 klienti, kellest 11 000 kasutavad e-arveldajat kui raamatupidamistarkvara põhimõtteliselt igapäevaselt. Sealhulgas on meil 5000 klienti, kas kasutavad e-arveldajat mitte raamatupidamistarkvarana, vaid e-arve operaatori teenusena, mida me tegelikult turul ka pakume," lausus RIK-i null-aruandluse tiimi juht Aleksandr Beloussov.

Kõik ettevõtjad riigi loodud teenusest aga vaimustuses ei ole.

"Raamatupidajad, kes on kokku puutunud riigi poolt pakutava teenusega, teavad, et see on kiviajast ja pole võrreldav päris raamatupidamisprogrammide kasutusmugavuse ja praktilisusega. Aega ja närvi tuleb seal omada palju, et seal asjad aetud saaks," ütles Nopri talu peremees Tiit Niilo.

"Võib-olla rahulolematust tekitavad kohad on pigem seotud funktsionaalsustega, mida me ei tahaks pakkuda. Me oleme orienteeritud ikkagi hästi konkreetsele turule: väiksed ja mikroettevõtted, ja sellest tulenevalt tõenäoliselt see rahulolematus. Nad tahavad rohkem, kui me tegelikult tahaksime pakkuda," ütles Beloussov.  

Riigi pakutav lahendus aga kellelegi kohustuslikuks ei muutu.

"Eestis tegutseb viis e-arve operaatorit. Tegelikult e-arve saatmine käibki just e-arve operaatori võrgu kaudu. Kui majandustarkvara on liidestatud mõne e-arve operaatoriga, siis tähendabki, et klient saabki kasutada nende teenuseid ja sealtkaudu saata e-arveid ja samamoodi ka vastu võtta e-arveid," rääkis Beloussov.

Nii teeb ka Niilo perefirma Nopri Talumeierei – on leidnud sobiva e-arvete keskkonna riigi loodud e-arveldaja konkurentide seast. Kuid Niilo ei pea õigeks, et mikroettevõtteid sunnitakse valitsuse soovil e-arveid saatma ja vastu võtma.

"Mõnel on puudu nii võimekusest kui ka raamatupidamisprogrammist. Ja seetõttu need, kes arveldavad kas sularahas või teevad oma aruannet korra aastas, need ei peaks kohe saama ülevõtmise kohustust," ütles Niilo.

Üle 90 protsendi kõigist Eesti ettevõtetest on väike- või mikroettevõtted. Paljud neist arveldavad omavahel seni e-posti teel saadetavate Wordis või Excelis koostatud PDF-i failidega ega näe vajadust riigi sekkumiseks. Lisaks toob see ettevõtetele uusi kulusid. Kaubandus-tööstuskoda peab plaanitavat nõuet suisa põhiseaduse riiveks.

"Meie ei näe küll kuskilt seda, mis oleks see suur positiivne muutus, kui me e-arvetele kõikselt üle läheksime, ka erasektoris, ja kõik need kulud kannaksime. Eraõiguslikes suhetes, mis vormis see arve esitatakse – peaasi, et on täidetud raamatupidamise algdokumendi nõuded, ma arvan, et see on igati piisav ja seda võiks Eesti ka jätkata," lausus kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Rahandusministeerium teatas "Aktuaalsele kaamerale", et seadusemuudatuse ettevalmistamine on alles algusjärgus, mistõttu ei pruugi e-arvetele üleminekut juhtuda enne 2025. aastat.