Iisrael on mobiliseerinud 360 000 reservväelast, neist osa ka välismaalt, tõstes sõdurite arvu kokku poolele miljonile. Praegu toimub Gaza pommitamine, mis põhjustab sealsetele elanikele suuremat hävingut kui Hamaz oma rünnakuga eelmisel nädalal Iisraelile. Kuid sõda on algusjärgus.

"Nad (Iisarel – toim.) millalgi ikka lähevad Gazasse sisse. Eks sellest käib nende jõud ilmselt ka üle. Ma arvan, et Iisrael mingis mõttes kasutab seda momenti ära, et ennast seal kehtestada," lausus TTÜ õiguse instituudi dotsent Holger Mölder.

Mobilisatsioon näitab, et Iisrael valmistub suuremaks kokkupõrkeks või selle ennetamiseks, sest poole miljoni suurust väge pole Gaza territooriumil vaja. Ainuüksi vägede viimisel Gazasse tuleb silmas pidada, et Gaza ja Iisraeli piir on vaid 51 kilomeetrit pikk.

"Reserviste on vaja ka selleks, et tugevdada Iisraeli rahvusvahelisi piire. Mis ennekõike tähendab põhjapiiri  Liibanoniga, kus neid ähvardab terroristlik rühmitus Hezbollah, kes võib alustada suurte raketirünnakutega, kui nad (Iisraeli väed – toim.) on Gazas hõivatud. Samuti on teatav hulk sõjaväelasi läänekaldal, kus on samuti toimunud kokkupõrked palestiinlaste ja asunike vahel," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteadur Merili Arjakas.

Järgmine küsimus on, mida Iisrael plaanib saavutada. Üks asi on hävitada tunnelid, mida Hamas on uuristanud piiri alt läbi, ütles Arjakas.

"Teine küsimus on see, mis saab edasi. Kui nad hakkavad vägedega välja tõmbuma, kas siis tekib võimuvaakum või nad teevad sellise pealiskaudse operatsiooni, et ainult hävitavad tunneleid. Aga arvestades sellega, et mingisugused Hamasi võitlejad jäävad sinna alles, selles osas on Iisraeli riigis väga tugev vastuseis. Nad ikkagi leiavad, et Hamas tuleb täielikult välja juurida," lausus Arjakas.

Hamas purustas äkkrünnakuga müüdi Iisraeli luure ja armee valmisolekust. Praegu juubeldab osa islamikogukonnast lääne tänavatel.

"Ma arvan, et isegi kõige rohkem skoorib Iisrael, sest Netanyahu sai praegu mandaadi – kes alati olnud kõva käe peaminister. Ja see on samasugune mandaat, mis näiteks USA-l oli näiteks pärast 11. septembrit," ütles Mölder.

See võrdlus on pahaendeline, sest kõik mäletavad, mis järgnes 11. septembrile. Nii Iisrael kui ka Hamas on valmis pikemaks sõjaks kui mõned nädalad, ütlevad analüütikud. Seda on näha ka Hamasi vähenenud raketirünnakutest, et hoida laskemoona hilisemaks ajaks.