Ansip: Elektrilevi eraldamise kasuks ei ole veenvaid argumente
Enne kui hakata Elektrilevi Eesti Energiast eraldama, tuleks vastata küsimustele, miks seda teha ja mida Eesti rahvas sellest võidab, kuid veenvaid argumente selleks ei ole, ütles Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni aseesimees Andrus Ansip.
Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast on arutlusel olnud juba ligi kümme aastat ja see eesmärk on kirjas ka koalitsioonileppes.
Ansip meenutas Elektrilevi korraldatud energiakonverentsil "Pinge 2023. Sajand Eesti elektrivõrku", et peaminister Kaja Kallas kirjutas oma blogis juba kümme aastat tagasi, et elektri jaotusvõrk tuleks Eesti Energiast eraldada, seda pole aga tehtud.
"Kui midagi teha, siis tuleb kõigepealt vastata küsimusele, miks eraldada, mida Eesti rahvas sellest võidab. Ja kui on olemas veenev vastus, miks teha, on lihtsam otsida vastust küsimusele, kuidas seda teha," sõnas ta.
Ansip märkis, et eraldamine pole talle võõras, sest 2009. aasta novembris otsustas valitsus eraldada põhivõrguettevõtte Eleringi 2,7 miljardi krooni eest, kuna Euroopa Liidu reeglid nõudsid põhivõrkude tootmis- ja müügitegevusest sõltumatuse tagamist ja eraldamine oli EL-i nõue.
"Aga lisaks sellele nõudele oli ka muid argumente. Eesti tahtis liituda euroalaga ja riigile kuuluv Eesti Energia tuli lihtsalt riigile appi: riik ostis Eleringi, Eesti Energia maksis riigile heldelt dividende ja panustas selliselt heldelt euro tulekusse ehk meie valitsussektori defitsiit oli tänu neile dividendidele hulga väiksem, kui oleks ilma nendeta võinud olla," kirjeldas ta.
Ansip rõhutas, et eraldamiseks oli selge põhjus ning ka arusaamine, kuidas seda teha. Miks oleks aga hea Elektrilevi Eesti Energiast eraldada, seda ta enda sõnul väga hästi ei mõista.
"Peamiste argumentidena esitati suuremat sõltumatust ja paremat konkurentsiolukorda. Elektrivõrk on loomulikult monopol, keegi teine samas piirkonnas alternatiivset võrku rajada ei tohi. Seetõttu on võrguteenuse hind, investeeringud ja teenusekvaliteet konkurentsiameti valvsa pilgu all sõltumata sellest, kes on Elektrilevi omanik," lisas ta. "Tänaseks on Elektrilevil ka sõltumatu nõukogu ja ma saan aru, et ega Eesti Energiast suurt midagi Elektrilevi tegevuses ei sõltu. Seega suurem eraldatus ei ole väga tõsiseltvõetav argument minu silmis."
Kaalukam eraldamist toetav argument võiks Ansipi sõnul olla raha hind. Ta märkis, et Eesti Energia on viimasel paarikümnel aastal olnud aktiivne rahvusvahelistel rahaturgudel ning ettevõte laenas praktiliselt sama hinnaga nagu Eesti riik.
"Eesti Energia laenas kogustes ja kohtadest, kust Elektrilevi üksinda poleks suutnud. Aga oleme ausad, siin on toimunud viimase paari aasta jooksul oluline muutus. Fossiilseid kütuseid ja eriti süsinikdioksiidirikast põlevkivitööstust omava grupi laenu hind on kindlasti oluliselt kasvanud ning on küsitav, kas fossiilsetel kütustel põhinevatele tootmistele üldse uusi laene antakse," lausus ta.
Ansip sõnas, et Eesti Energia laenujääk viimaste avalikustatud andmete järgi oli selle aasta 30. juuni seisuga 1,7 miljardit eurot, millest 0,4 miljardit oli Enefit Greeni laen. Lisaks on Eesti Energia ostnud viimaste kuude jooksul tagasi võlakirju poole miljardi euro eest.
"Eeldan, et Eesti Energial on suurusjärgus ühe miljardi kandis otse võetud laene, mis on vaja tagasi maksta, kui Elektrilevi eraldatakse Eesti Energiast. Miks on vaja tagasi maksta - ma eeldan, et ükski pank ei laena miljardit nii, et laenuvõtja võiks grupist suure osa varasid välja viia," selgitas ta. "Tavaliselt pangad seda ei luba."
Seega tähendaks Elektrilevi eraldamine, et riik peaks selle Eesti Energialt ära ostma, nii nagu omal ajal osteti Elering. Eesti Energia maksaks saadud rahaga tagasi kõik võetud laenud ja Ansip tõdes, et summad enam-vähem klapivad, sest Elektrilevi põhivarade maht on samuti suurusjärgus miljard eurot.
"Eesti Energiast saab võlavaba põlevkivifirma, millel on suurosalus Enefit Greenis. Riigi omanduses oleks Elektrilevi, mis toimetaks omapäi. Hästi kapitaliseertud monopoolsesse võrguärisse ikka vajadusel laenu antakse, aga mis hinnaga ja kui palju, seda ei ole mina ekspert ütlema. Küll võrgufirma hakkama saab, sellepärast ei pea me muretsema ja küllap saab intressimäär olema madalam kui praegusel Eesti Enerigal."
Endine peaminister lisas, et küll aga peab riik omanikuna hoolitsema selle eest, kuidas Eesti Energia poolelioleva õlitehase lõpuni ehitab ja kuidas 1000 megavatti põlevkivivõimsust reservina püsti hoiab, seniks kuni muud lahendused Eestis olemas on.
Sel nädalal tühistas riigikohus Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Ansipi hinnangul tuleb õlitehas siiski lõpuni ehitada, sest 230 miljonit on sinna sisse pandud ning ei ole mõistlik asja ripakile jätta – kütteõlide või vedelate kütuste kasutamine maailmas niipea ettenähtavas tulevikus otsa ei lõpe.
Samuti tõi Ansip välja, et kui riik omanikuna sunniks Eesti Energiat Elektrilevi müüma, vabastaks see riigi vajadusest ise miljard eurot leida, kuid peame endalt küsima, kas me oleme selleks Eestis valmis ning kas tõusnud intressimäärade ja sõja ajal on parim aeg reguleeritud äri müüa.
"Ma ei arva, et müügiks oleks praegu õige aeg," nentis ta ja lisas, et kokkuvõtteks ei oska ta öelda väga veenvaid eraldamise kasuks kõnelevaid argumente. "Ma pean oma kogemustele tuginedes vajalikuks hoiatada neid, kes arvavad, et lihtviisilise varade kahte hunnikusse jagamisega tuleks õnn Eesti rahva õuele, selles ma kahtlen. Ei ta tule. Kui lihtsalt üritada varasid kahte hunnikusse panna, siis tuleb sellest ainult üks suur pahandus."
Ilma Auvereta olnuks viimane energiakriis hullem
Ansip rääkis ka sellest, et 2006. aastal sai valmis Estlingi esimene ja 2014. aastal teine kaabel, mis annavad päris arvestatava varustuskindluse ja ei saa enam väita, et Balti riigid oleksid varustuskindluse mõttes nagu isoleeritud saar Euroopa Liidus.
Ansipi peaministriks oleku ajal sai valmis ka Auvere elektrijaam ning ta ütles, et seda on palju kritiseeritud, kuid ta ei kujuta ette, kuidas oleks Eesti viimase suure energiakriisi ilma Auvereta üle elanud. Jaam läks maksma 645 miljonit eurot, aga selle ehitanud Alstom Power Systemsilt saadi 130 miljonit eurot tagasi, sest nad tunnistasid, et nad eksisid tehnoloogilist protsessi muutes oma arvutustes.
"Ja nüüd, kui vahetused saavad Auveres tehtud, oleme me sellest 130 tagasi saadud miljonist investeerinud tagasi 40 miljonit ehk me saime Auvere odavamalt kui esialgu kavatsesime. Tõsi, oleme pidanud kannatama ebamugavusi, aga ta on meil olemas ja teenib kindlalt Eesti rahvast," ütles Ansip.
Toimetaja: Karin Koppel