Poola ekspert: uue valitsuse võivad moodustada opositsiooniparteid
Poola valimised võidab valitsev Õiguse ja Õigluse partei, aga opositsioonil on arvamusküsitluste järgi veidi paremad võimalused võimuliidu moodustamiseni jõuda. Valimised on tasavägised ja lõpptulemus ei ole selge. Uuringufirma Kantar projektide direktor Wojciech Holdakowski ütleb, et kuigi mõned valijate grupid ei ole eriti altid küsitlustele vastama, püüavad nad oma meetoditega adekvaatse tulemusteni jõuda.
Kes võidab valimised?
Meil on olukord, kus opositsiooniparteidel on võimalus võtta võim. See ei ole muidugi kindel, aga see on esimest korda kaheksa aasta jooksul, mil on võimalik, et valitsus vahetub.
Poolas on kaks suurt parteid, konservatiivne-traditsiooniline Õigus ja Õiglus (PiS) ja teiseks Kodanikeplatvorm, mis on liberaalsem ja rohkem tsentris. Võitlus käib nende parteide vahel. Ja praegu tundub, et Õigus ja Õiglus võidab Kodanikeplatvormi rohkem kui viie protsendiga, aga lisaks neile on konkurentsis ka kolm väiksemat parteid. Nemad saavad meie uuringute järgi 10 protsendi kandis hääli. Üks neist on Vasakpoolsed, teine on Kolmas Tee ja kolmas on äärmusparempoolne Konföderatsioon.
Küsimus ei ole, kes võidab, vaid kes hakkab valitsema. Ja tundub, et Kodanikeplatvorm pluss Vasakpoolsed pluss Kolmas Tee on lähedal väikse enamuse saavutamisele parlamendis. See ei ole muidugi kindel, aga see on viiskümmend-viiskümmend olukord.
Viimastel aastatel on arvamusküsitlused sageli üle hinnanud liberaalsete parteide võimalusi ja alahinnanud inimesi, kes võib-olla nii lihtsalt uurijate küsimustele ei vasta. Kas te ei karda, et nii läheb ka Poolas?
Olukord oli varem teistsugune. Suurimat parteid Õigus ja Õiglus toetavad rohkem maainimesed ja väikeste linnade elanikud, kes on üldiselt keskmiselt madalama haridusega ja need on inimesed, kelleni meil uurijatena on keerulisem jõuda. Sellepärast oli Õigus ja Õiglus sageli alahinnatud uuringutes, sest me ei jõudnud nende inimesteni ja me ei saanud neilt vastuseid. Nad ei tee nii lihtsalt koostööd ja nad varjuvad keeldumiste taha, öeldes, et nad ei tea või nad ei taha vastata. See on olnud probleem.
Aga praegu on kindel, et osa inimesi ei olegi veel otsustanud ja nad ei taha öelda, et nad kavatsevad hääletada liberaalse partei poolt. Ma arvan, et kõige alahinnatum on praegu Kolmas Tee, sest paljud inimesed ei ole kindlad, kas minna ja hääletada nende poolt. Samas on nende tulemus otsustav. Tegemist on valimisliiduga ja nad peavad parlamenti pääsemiseks ületama kaheksa protsendi lävendi - kui nad seda ei suuda, siis muudab see olukorda ja siis jätkab Õigus ja Õiglus ilmselt võimul.
Sama situatsioon oli kaheksa aastat tagasi, kui vasakpoolne Lewica ei pääsenud parlamenti, sest nende toetus jäi 7,5 protsendi peale. Kõik need hääled lähevad võitjale ja nii saavutasid nad ainuvõimu. Ainuvõim tähendab, et Õigus ja Õiglus on muutnud oluliselt Poola seadusi, reegleid ja süsteemi. Neil ei olnud selleks tegelikult õigust, nad ei ole küll muutnud konstitutsiooni, aga on teinud seda mitmete teiste seadustega. Nii et vaatame, mis saab, Kolmanda Tee valimistulemus on väga oluline.
Kuidas te saate kindlad olla, et olete seekord kõik Õiguse ja Õigluse poolt hääletajad üles leidnud, te ütlesite, et nad ei tee sageli koostööd?
Meil on kogemus, me oleme seda tööd teinud vähemalt 15 aastat ja me anname oma parima. Meil on täpne meetod ja meil on oma trikid. Näiteks arvestame me ainult neid, kes ütlevad, et lähevad kindlasti valima. Neid, kes ei ole kindlad, me ei arvesta, mõned teised uuringufirmad teevad seda, aga see on meie meetod.
Teiseks kui me küsime, kuidas te hääletate, siis ligi 20 protsenti ütleb, et nad ei tea, siis me küsime veel kord näidates parteide nimekirja ja küsides, et kas te saaksite veel kord mõelda, kes on teile lähedasem või kelle poolt te hääletaksite. Me minimeerima nende hulka, kes ei ole otsustanud viie kuni kümne protsendini.
Selline uuring on informatiivsem. Kui 20 protsenti ei ole otsustanud, siis sa tegelikult ei tea, mis juhtub, sest see 20 protsenti võib otsustada oluliselt teistmoodi kui ülejäänud keskmine. Selline on meie lähenemine, tasub inimestelt üks kord veel üle küsida. Meil on olnud erinevaid kogemusi minevikus. Paljudel valimistel oleme me olnud väga lähedal lõpptulemusele, aga olles aus, siis ühtedel valimistel oli väga raske ennustada, emotsioonid olid väga üleval ja me panime mööda.
Kuidas te kirjeldaksite kampaaniat ja kes valijatest ei ole veel otsustanud?
Kümnendik valijatest ei ole veel päris kindel, keda nad valivad. Ma arvan, et oluline on, kui paljud inimesed lõpuks valima lähevad. Näiteks noored inimesed ütlevad sageli, et lähevad Konföderatsiooni valima, aga ma arvan, et nende võimalused on ülehinnatud ja nad saavad veidi vähem hääli, kui küsitlused näitavad, sest paljud noored ei lähe valima, nad küll ütlevad seda, aga tavaliselt nad lõpuks ei lähe.
Kampaania küsimusele vastaksin ma nii, et iga kampaania on hullem kui eelmine. Arutelude tase läheb allamäge, see põhineb emotsioonidel mitte argumentidel. Eile oli meil näiteks valimisdebatt televisioonis. See oli väga emotsionaalne, aga ilma argumentideta ja ilma võimaluseta mõtteid vahetada ja selgitada ei parteide vaateid. Ja naljakas oli, et küsimused olid pikemad kui vastused. See on hullumeelne. Diskussiooni tase on olnud madal ja see kehtib valimiste kohta üldiselt. On palju väga emotsionaalset arutelu, aga seda ilma argumentideta.
Toimetaja: Mait Ots