Poola parteid kordasid valimiste eelõhtul üle oma seisukohad
Poolas pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste eel, mis prognooside kohaselt kujunevad väga tasavägiseks, esitasid teravalt vastanduvad leerid oma valimiskoosolekutel nägemuse riigi tuleviku kohta.
"Kas te tahate, et Poolat valitsetakse Berliinist või Moskvast? Ei. See on esimene asi, mis neil valimistel kaalul on," teatas valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) liider Jaroslaw Kaczynski Kagu-Poolas Sandomierzi linnakeses peetud kampaaniakoosolekul.
"Ida-Poola on neile väga tänulik, sest nemad esimestena hakkasid selle piirkonna eest hoolt kandma," rääkis valija Teresa laupäeval ERR-ile.
"Me elame rahaliselt paremini, meil on 500 pluss ja 800 pluss lastetoetused, meil on 13. pension ja 14. Pension," lisas Tadeusz.
"Õigus ja Õiglus hakkas investeerima inimestesse ja kohalikesse omavalitsustesse, kohalikesse institutsioonidesse, mis on inimestele lähedal," ütles Tomasz.
PiS-i kampaaniasõnumitena jäävad kõlama sotsiaaltoetused, julgeolek, migratsioonivastasus ja euroskepsis.
Piduliku ürituse barjääri taga üritavad mõned inimesed juttu teha teistest asjadest.
"Me tahame kaitsta oma vabadust, me tahame olla vabad oma maal, me ei nõustu oma valitsusega, me ei talu enam seda, mida nad tahavad meid tegema panna," ütles Agata ERR-ile.
Opositsiooniliste liberaalide põhilubadused on olnud kohtuvõimu sõltumatust riivanud justiitsreformide ja rangete abordiseaduste tagasikeeramine ning suhete parandamine Brüsseliga.
"Me tahame lõpetada selle rikutud, korrumpeerunud ja vägivaldse võimu õuduse, mis sirutab oma räpased käed meie raha, meie unistuste ja Poola naiste järele," ütles Kodanikeplatvormi esimees Donald Tusk.
Omaette teemaks neil valimistel on kujunenud autokütuse hind, mille riiklik kütusefirma Orlen on alla lasknud. Praegu maksab see 6 zlotti ehk umbes 1 euro 30 senti. Sellest on kasu lõiganud kõikide parteide valijad ja ka naaberriikide rahvas.
Orleni kinnitusel tuleneb soodne hind valimiste eel pelgalt heast majandamisest, kriitikute silmis on tegu aga järjekordse näitega riigiasutuste allutamisest võimupartei huvidele.
Toimetaja: Mait Ots