Möödus 75 aastat Käntu lahingust metsavendade ja okupatsioonijõudude vahel
Pühapäeval möödus 75 aastat Käntu raba lähistel peetud lahingust metsavendade ja nõukogude okupatsioonivõimu vahel. Läänemaa ja Raplamaa piirialal paiknenud kunagise metsavendade punkri asukohas peeti selle puhul mälestustseremoonia.
15. oktoobril 1948 korraldasid okupandid haarangu metsavendade Relvastatud Võitluse Liidu teisele staabipunkrile. Sulev Hatto kuulis oma metsavennast vanaonu August Hatto käest, et metsavennad märkasid lähenenud sõdureid ja pääsesid punkri juurest taganema. Järgnes jälituslahing, mille käigus avastasid metsavennad, et Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu jäid kaduma.
"Siis olid nad mõtelnud, et mis saab ja teinud uuesti vastulöögi. Tõmmanud tule peale ja läinud peale ja siis olid leidnud, et üks mees oli surnud olnud," rääkis Sulev Hatto.
Hukkunu oli Eduard Mulk. Mihkel Soosalu oli veel elus, kuid leiti raskelt haavatuna ja ta palus kaaslasi, et ta ei langeks okupantide kätte.
"Temal oli puusast läbi lastud. Ta oli siis palunud, et ta ei taha nende kätte jääda. Keegi nendest oli andnud püstoli ja siis ta oli lasknud ennast ise maha," ütles Hatto.
Teistel õnnestus sellest haarangust pääseda.
Riigikogu liige Leo Kunnas ütles, et metsavendlus näitab, et eesti rahvas ei andnud okupantide ees alla.
"Metsavendade liikumine näitab seda, et hääletu alistumine tegelikult ei olnud hääletu. Väga paljud – teadaolevalt umbes 30 000 inimest – tegid selle otsuse, et võidelda edasi. Õppetund on see, et ei kunagi enam hääletuid alistumisi," rääkis Kunnas.
Üks mälestusürituse korraldajatest Aimar Maiste ütles, et teda on innustanud metsavendade mälestust hoidma soov seda järeltulevatele põlvedele jäädvustada.
"Nad lootsid südamest, et Eesti vabariik tuleb tagasi, et see valge laev, mida oodati, lõpuks tuleb. Tuligi 1991. aastal ja nende meeste ees müts maha, suur kummardus nende ees," sõnas Maiste.
Toimetaja: Merili Nael