Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei liige Ahtisaari oli riigi kümnes president, tema ametiaeg oli ajavahemikus 1994–2000.

Oulu õpetajate seminaris kaugõppes algkooliõpetaja kutse omandanud Ahtisaari töötas 1960. aastate alguses Noorte Meeste Kristliku Ühingu raames Pakistanis kehalise kasvatuse õppe eestvedajana ning õpilaskodude haldajana. Naastes 1963. aastal Soome, hakkas ta tööle vabaühendustes, mis tegutsesid arengumaade abistamisel.

1965. aastal läks ta tööle Soome välisministeeriumi rahvusvahelise arenguabi büroosse, jõudes lõpuks büroo juhataja asetäitjaks.

Aastatel 1973–1976 töötas Ahtisaari Soome suursaadikuna Tansaanias, olles samal ajal akrediteeritud ka Sambiasse, Somaaliasse ja Mosambiiki. Sellest lähtuvalt sattus ta tegelema Namiibia teemaga ning aastatel 1977–1981 töötaski Ahtisaari ÜRO esindajana Namiibias, aidates luua iseseisvat Namiibia riiki.

Ajavahemikul 1. juulis 1991 kuni septembrini 1992 töötas Ahtisaari Soome välisministeeriumi kantslerina.

Enne Soome presidendiks saamist tegutses Ahtisaari ÜRO peasekretäri asetäitjana, kes esindas ÜRO-d 1989–1990 Namiibias ja aastatel 1992–1993 Jugoslaavias, kus ta juhtis Bosnia-Hertsegoviina konflikti reguleerimisega tegelenud töörühma.  

Ahtisaari toetas tugevalt Soome astumist Euroopa Liitu, Soome liitus EL-iga tema ametiajal, 1995. aastal. Tema ametiajal ületas Soome ka sügava majanduskriisi.

1995. aastal sai Ahtisaari Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi.

Pärast Soome presidendi ametist lahkumist jätkas Ahtisaari tegutsemist konfliktide lahendamisega rahvusvahelisel areenil.

Tema esimene sellealane ülesanne oli juba 2000. aastal Iiri Vabariikliku Armee (IRA) relvaladude inspekteerimine Põhja-Iiri konflikti lahendamisel. 2003. aastal juhtis ta ÜRO personali turvalisusega Iraagis tegelenud töörühma, pärast seda tegutses ta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esimehe eriesindajana Kesk-Aasias. Samal ajal sai ta ka ÜRO eriesindajaks Aafrika Sarve piirkonnas, kus ta tegutses aastatel 2003–2005.

2005. aastal aitas Ahtisaari kaasa rahu sõlmimisele 30 aastat kestnud konfliktile Indoneesia valitsuse ja separatistliku Vaba Acehi liikumise vahel.

2005. aastal naasis Ahtisaari ka Balkani regiooni, kus ta tegutses ÜRO peasekretäri eriesindajana läbirääkimistel Kosovo tulevase staatuse üle.

Aastal 2008. aastal pälvis Ahtisaari oma rahvusvahelise rahuvahendustegevuse eest Nobeli rahupreemia.