Kasemets: õlitehase käitamine on selle eluea lõpus ebarealistlikult kallis
Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa sõnul peab Eesti Energia riigikohtu otsusest tulenevalt analüüsima tehase rajamise majanduslikku mõttekust, kuna uute kliimaeesmärkide kohaselt on õlitehase käitamine selle eluea lõpus ebarealistlikult kallis.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles kolmapäeval, et Enefit Poweri õlitehase valmimine seisab eelkõige kliimaministeeriumi taga, mis ei ole juuni lõpust keskkonnamõjude hinnangut kinnitanud.
Kasemetsa sõnul seiskas riigikohus Eesti Energia tehase ehituse, rõhutades, et põhiseadus kohustab igaühte panustama looduse hoidmisse ning tehase rajamine vajab kaasaegset hinnangut kliimaeesmärkidele vastavuse osas.
"Riigikohtu hinnangul vastas tehas aastal 2019 ehitusloa andmisel kliimaeesmärkidele, kuid nüüd on põhiseaduspäraseks tegevuseks vaja kompleksloa andmisel hinnata ka täna kehtivaid tulevikueesmärke," märkis Kasemets.
"Kliimaministeeriumi sünnist täitus just 100 päeva, võime esialgselt hinnata, et kui 2030 eesmärkidesse saastet vähendada veel õlitehas mahuks, siis 2035, 2040 ja 2050 suure tõenäosusega sellise tehnoloogiaga enam mitte," ütles Kasemets.
Kasemets tõi välja, et arvestades Eesti2035 strateegia eesmärki 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, moodustaks Enefit282 heide koos kaevandamise ja transpordiga 10 protsenti kogu Eesti heitmetest.
"Arvestades Euroopa Komisjoni poolt 2040. aastaks välja pakutud EL kliimaeesmärke puhtama looduse jaoks, oleks Enefiti282 heide 25 protsenti kõikidest Eesti heitmetest. Ehk lihtsamalt öeldes – Eesti inimeste ja majanduse eesmärk asju puhtamalt ajada muutub 2035 või 2040 ebarealistlikult kalliks kõigile teistele sektoritele ja inimestele kui Eesti Energia sellistes tehastes jalajälge ei vähenda," ütles Kasemets.
See aga tähendab, et kui tehas ehitatakse, ei ole seda võimalik planeeritud tehnoloogilise protsessiga käitada kogu eluea jooksul.
Kasemets sõnas, et Eesti Energia on tehase ehitusega ilma kompleksluba omamata võtnud arvestatava äririski.
Lähiajal plaanib kliimaministeerium esitada valitsusele ettepanekud seadusemuudatuseks, mis võimaldaks komplekslubasid väljastada ka tähtajaliselt ning ettevõtted saaksid teha investeeringuotsuseid selges õiguslikus raamistikus.
"Eesti Energial on lähtuvalt riigikohtu otsusest vajalik analüüsida tehase rajamise majanduslikku mõttekust, sellise ettepaneku edastame ka rahandusministrile, kes täidab Eesti Energia omaniku esindaja rolli," ütles Kasemets.
Eesti Energia pani Enefiti õlitehasele nurgakivi 2021. aasta novembris ning siis loodeti tehas valmis ehitada 320 miljoni euroga. Suvel selgus, et tehas läheb maksma 350 miljonit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja