"Minu jaoks on natuke kummaline kui öeldakse, et me ei suuda kliimaeesmärke täita. Suudame küll, tänane uus õlitehas on juba ju samm palju säästlikuma tehnoloogia suunas. Kõrval Enefit 280 (2012. aastal tööle hakanud põlevkiviõli tehas – toim.) juba töötab, mille keskkonnaheitmed on märkimisväärselt väiksemad. Ehk me oleme näidanud, et tehnoloogiaarendusega on võimalik keskkonnahoidu panustada. Ja on jäänud veel üks samm. Me võime siis, kui kokku lepitakse, et CO2 ei tohi atmosfääri paisata, CO2 ka kinni püüda," rääkis Konist neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Konisti kinnitusel on CO2 kinnipüüdmise tehnoloogiad olemas, kuid need oleks praegu lihtsalt täiendav kulu tehasele.

"Täna on kinnipüüdmise maksumus enam-vähem juba samas suurusjärgus nagu meil on CO2 kvooditasu. Nii et tegelikult on vaja teha poliitiline otsus, et ettevõtel tekiks kindlus ka CO2 püüdmise tehnoloogiatesse investeerida," rõhutas Konist.

Praegu ei investeerita CO2 kinnipüüdmise tehnoloogiasse, kuna kardetakse, et CO2 kvooditasu võib järsult kukkuda ning siis ei tasu tehtud investeeringud ära, selgitas Konist. "Aga kui me lepiks täna kokku, et kvooditasu alla 150 euro näiteks ei tule, siis hakkavad ka kõik need niisugused tulevikutehnoloogiad palju kiiremini arenema ja me suudame siis ka saada neid tooteid, neid materjale, mida meil vaja on ja ka nii, et meil ei tekiks regionaalset katastroofi," leidis ta.

Kui see ka tõstaks toodangu hinda, siis tuleb arvestada, et kõik toormed kallinevad nagunii, rõhutas Konist.

"Millest täna ei räägita, on see, et igasuguste maakide sisaldused vähenevad, mis tähendab seda, et on vaja rohkem maaki läbi töödelda, selle jaoks on vaja suuremaid koguseid, selle jaoks on vaja suuremat energiahulka. Ehk mida iganes me täna teeme, kõik asjad lähevadki nagunii kallimaks. See ei ole küll argument, et mingi aja pärast me ei suuda olla (õlitehasega - toim.) konkurentsivõimelised. Siin peaks olema väga kindlad argumendid, mille põhjal öeldakse, et see majanduslikult tasuv ei ole. Need majandusarvutused, mida meie oleme teinud, kindlasti seda ei näita, et ta ei ole konkurentsivõimeline," rääkis professor.

"Me suudame sealt selle keskkonnavõidu välja tuua just selles kontekstis, et see uus tehnoloogia on palju keskkonnasäästlikum ja võimaldab meie ressurssi väärindada märksa väiksema keskkonnamõjuga ja palju suuremate efektiivsusnäitajatega. Nii et see on samm edasi. Minu jaoks on arusaamatu, et miks me ei peaks tahtma uut tehnoloogiat kasutusele võtta, kui see tuleb keskkonna heaks ehk me saame palju väiksema keskkonnamõjuga ühe koguse toodangut," kordas Konist oma seisukohta.

Tehnikaülikooli professor rääkis ka sellest, et Eesti põlevkivi on unikaalne materjal, milles on väga palju väärtuslikke komponente, mida saab erinevates keemiasektorites ära kasutada.

"Mul on väga hea meel, kui mingil hetkel me saamegi seda ainult keemiatoodete toormena kasutada, et me ei pea teda kasutama sisepõlemismootorites. Aga niikaua, kuni on vajadus [põlevkiviõli kasutamiseks] näiteks laevamootorites, siis niikaua ma arvan, on mõistlikum teha seda siin Euroopas, siin Eestis, sest me saame ta kätte siis sellise keskkonnamõjuga, nagu me siin ühiskonnas kokku lepime. Ja kindlasti on see parim võimalik tehnika ja tehnoloogia üleüldse, kui me impordime ta nüüd kolmandatest riikidest, kus selliseid keskkonnanõudeid ei ole. Ehk mõte on siis see, et kui me suudame seda siin Euroopas toota, siis on kindlasti Euroopas kasutatav õli palju väiksema keskkonna jalajäljega," ütles Konist.

Riigikohus tühistas eelmisel kolmapäeval Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Kohus leidis, et linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.