Uurimislaev Jevgeni Gorigledžan lahkus Kaliningradist eelmisel nädalal oma esmareisile ja lahkus selle nädala esmaspäeval Läänemerelt, kirjutasid X-is mitmed sõjalaevanduse eksperdid.

Norra kaitseakadeemia teaduri Ina Holst-Pedersen Kvami sõnul on laeval salajane veealuseks sõjapidamiseks mõeldud erivarustus, sealhulgas sukeldumisvarustus.

Uurimislaev Jevgeni Gorigledžan sai nime Vene tuumaallveelaevade konstruktori Jevgeni Gorigledžani (1934–2014) järgi.

Alus on ümber ehitatud vanast päästepuksiirist Kaliningradis Yantari laevatehases, mis toodab sõja- ja erilaevu. Laevatehase andmetel on laev 81 meetrit pikk ja 16 meetrit lai ning see võib kuu aega järjest merel olla. Laeval on 30-liikmeline meeskond ja ruumid 25 eksperdile.

Konsultatsioonifirma Droxford Maritime andmetel on Jevgeni Gorigledžan tüüpiline alus, mis tegutseb mereuuringute ja allveeluure piirimail. Selliste laevade erivarustust saab kasutada veealuste sihtmärkide kaardistamiseks ja nende hävitamiseks. Konsultatsioonifirma peab tõenäoliseks, et laev liigub Läänemerelt Atlandi ookeani oma varustust testima.

Enne Läänemerelt lahkumist külastas Jevgeni Gorigledžan Fehmarni väina piirkonda Põhja-Saksamaa ja Taani Lollandi saare vahel, teatas Droxford Maritime säutsus. Laeva liikumist jälgis Saksa rannavalve.

Fehmarni väina plaanitakse rajada 18 kilomeetri pikkune maantee- ja raudteetunnel, mis võimaldaks reisida auto või rongiga Hamburgist Kopenhaagenisse.

GUGI asutati Nõukogude Liidus 1960. aastatel külma sõja ajal. Viimastel aastakümnetel on lääneriikide allikate andmetel GUGI tegevus keskendunud näiteks lääne gaasi- ja elektritaristu kaardistamisele.