Merealade kaitsmine võõraste laevade eest tipnes Eesti-Läti räimesõjaga 1995. aastal. Läti kalalaevastik püüdis räime Ruhnu saare ümbruses, mis jäi Eesti rannikust kaugemale kui 27,5 miili. Rahvusvahelise mereõiguse kohaselt aga kulgeb riigipiir katkematult punktide vahel, mille vahe on 27,5 miili. Ruhnu ümbruses on kala kudemisalad. Lätlased olid harjunud seal püüdma, Eesti pidas ala enda omaks.

"On olemas Eesti vabariigi ajaloos niisugune tõik, kui aastal 1995, vist oli 13. aprill, ma olin sunnitud saatma Ruhnu kalavarude kaitseks või riigipiiri kaitseks piirivalvelaevad, tükki kolm," rääkis piirivalveameti peadirektor aastatel 1993 kuni 2000 viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Tema sõnul võitis siiski kaine mõistus. Toona kirjutas ta valitsusele märgukirja, et riigipiiri teema vajab lahendust.

"1996. aastal Tiit Vähi peaministrina ja Andris Škele Läti peaministrina – me kõik kohtusime Lätis ja seal me peale pikki-pikki keskustelusid jõudsime riigipiiri osas ühisele seisukohale," meenutas Kõuts.

"Mul oli au ka seda kokkulepet toona kaardile kanda. Selles delegatsioonis geograafe ei olnud rohkem," ütles viitseadmiral.

Läänemere sulgemine tähendaks Taani väinadest Kroonlinnani ulatuva mereala sulgemist, ütles Kõuts.

Tartu Ülikooli ja Norra Mereõiguse Keskuse teadur Alexander Lott lisas, et rahvusvaheline laeva- ja õhuliiklus tuleb mereõigusest lähtuvalt tagada, liikluse takistamine oleks kõne all sõjaolukorras.

"Kui rahvusvahelist laevaliiklust sulgeda, siis see peaks hõlmama piltlikult öeldes Taani väinade sulgemist. Kogu see rahvusvaheliste väinade õigusraamistiku loogika vundament põhinebki sellel, et neid ei suleta," rääkis Lott.

"Sulgeda saaks need väinad nendele riikidele, nende riikide laevadele, õhusõidukitele, kellega NATO on parasjagu sõjas. Seega Läänemerest rahvusvahelise mere- ja õhuliikluse mõistes täieliku järve tegemist ei saa kõne alla tulla," ütles ta.

Tõepoolest on Läänemerel laevade liiklust takistatud erinevate sõdade käigus alates esimesest Türgi sõjast 19. sajandi keskel kuni teise ilmasõjani.