X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kõik kutselised kalurid peavad hakkama püügipäevikut elektroonselt täitma

Foto: ERR

Järgmisest aastast peab kõigil Eesti kahel ja poolel tuhandel kutselisel kaluril olema nutitelefon. Eesti arendab e-riigi teenuseid ja võtab naaberriikidest varem kasutusele kalurite elektroonilised püügipäevikud, mida enne veele minekut ja pärast püügilt tulekut tuleb senise paberkandja asemel edaspidi nutitelefonis täita.

Kõik kutselised kalurid, kes tahavad ka järgmisel aastal kala püüda, peavad endale selgeks tegema, mis on PERK. Tegemist on nutirakendusega, kuhu peab kutseline kalur andmeid sisestama enne püügile minekut ja pärast püügilt tulekut.

"Me saame kindlasti operatiivsemalt püügiandmed kätte, me saame kvaliteetsemad püügiandmed kätte. Kindlasti praeguses olukorras, kus on juba sellised tehnilised võimalused olemas, ei tundu enam mõistlik, et keegi võtab kuskilt paberilt andmeid ja sisestab andmete registrisse," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Saarte kalanduse infopäevale tuli neljapäeval korraldajate sõnul kohale rekordhulk kutselisi Saare ja Muhumaa kalureid, koguni kolmandik 300 kalurist. Ja uuest aastast saab kõigi nende jaoks otseseks töövahendiks nutitelefon. Kellel seda praegu veel pole, saab PRIA-st selle ostuks ka 300 eurot toetust.

"Nüüd tuleb uus telefon osta, nutitelefon tuleb osta, eksole. Meile anti brošüürid ja sellega peab tutvuma ja siis meil on targad naised poistel, kes teevad mulle selle asja selgeks," ütles kutseline kalur Arno Kuusk.

"Ma arvan, et suhteliselt väga raskeks läheb see. Mina kui väga väike nutiseadme kasutaja, mul on nägemine nii nagu ta on ja veel vanad mehed, kellel näpud on kordades suuremad, töntsimad – ma tahaks näha, mismoodi see asi olema hakkab," kommenteeris kutseline kalur Martin Mai.

Eks harjutamine teeb pika peale meistriks, aga ühe püügilkäigu jaoks võib edaspidi kuluda mõningane lisaaeg andmete sisestamiseks. Vajalik on teha suurusjärgus paarkümmend klikki.

"Ma saan tegelikult võib olla kuue-seitsme minutiga hakkama. Esialgu harjumine võtab kindlasti aega," ütles kutseline kalur Aivar Sõrm.

"Enamus andmeid saab ju sisestada kaldalt. On ainult üks spetsiifiline püügivahend – kastmõrd, millega püütakse räime. Ja seal tõepoolest Euroopa Liidu nõuetest tuleb sadamasse tulekust ja kalakogused anda ette merelt. Muude püügivahenditega ja liikide püügil saab kõike teha kaldal, võib minna autosse," ütles Ain Soome.

"Kalurid, kes ikka edasi kala püüda tahavad, õpivad selle ära," kinnitas MTÜ Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp.

Sadamast väljumine, tegevus püügivahenditega, eelteade, sadamasse saabumine, lossimine – kõik need andmed jõuavad uue rakenduse kaudu kohe nähtavaks nii kalanduse andembaasi kui ka järelevalveametkonda.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: