Üleminek püügiandmete elektroonilisele esitamisele teeb kalurid murelikuks
Kutselised kalurid saavad 1. juulist esitada püügiandmeid vaid elektrooniliselt. Suurem osa kaluritest esitab aga andmeid siiani paberil ning üleminek vaid elektroonilisele variandile teeb nad murelikuks.
Ministeerium põhjendab kutseliste kalurite vaid elektroonilisele püügiaruandlusele üleminekut sellega, et andmed jõuavad siis asutusteni ajalise nihketa ja kala liikumine tarneahelas muutub paremini jälgitavaks.
"Andmete elektroonilist esitamist on ettevalmistatud juba üsna pikalt, mitmeid aastaid. Selleks, et saavutada eelkõige kvalitatiivne hüpe püügiaruandluses, on oluline, et andmed, mida esitatakse, oleksid standardiseeritud, ühetaolisemad ja tagaksid selle, et ka nende analüüs oleks sisu- ja vajaduspõhisem," selgitas põllumajandusministeeriumi kutselise kalapüügi juht Kristi Ilves.
Ministeerium loodab, et kvaliteetsemad andmed aitavad aina väheneva kalavaruga säästlikumalt ringi käia.
2028. aastast läheb aruandlus elektrooniliseks kõikides Euroopa Liidu riikides. Kutselise kaluri loa omanikke on Eestis 1500, neist elektrooniliselt esitavad andmeid vaid 250 kalurit.
Tarmo Luks on üks neist, kes elektroonilist püügipäevikut täitnud juba aastaid.
"Selle rakenduse kaudu lähevad andmed ise ja aruandlust on vähem. Üldjuhul on seda väga mugav kasutada ja minule kui laisale inimesele on see kasutussõbralikum kui paberpäevik," selgitas Luks.
Teised kalurid jällegi leiavad, et toimivat süsteemi lõhutakse asjatult.
"Paberkandjal on siiamaani kõik toiminud ja meestel on asjad selged. Miks seda siis nüüd vaja muuta on? See võiks vabatahtlik olla, kes tahab, teeb oma elektroonset asja. See ühe korra andmete sisestamine, ma ei tea, mul ei ole sellesse väga usku," rääkis Kalle Tüür.
"Oleks võinud ju teha mingi piiri, et näiteks 60+ kalurid las siis püüavad oma elu lõpuni selle päevikuga ja las siis nooremad täidavad elektrooniliselt," sõnas Raio Piiroja.
Ministeeriumi sõnul ongi põhiline takistus just vanemate kalurite nutipädevuse puudumine. Siiski ei pruugi see tähendada, et amet tuleb 1. juulist maha panna, sest andmeid võib kuni 2028. aastani kaluri eest esitada ka näiteks tema elukaaslane.
"Me oleme muutmas ka õigusakti, et kalurite eest, kes ise ei ole võimelised rakenduse vahendusel andmeid esitama, saaksid volitada kolmandat isikut neid andmeid esitama ja seetõttu üsna paljud kalurkonnast on selle võimaluse ootel," ütles Ilves.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"