Läänemere avamerel ja Soome lahel vähendati räime püügikvooti 43 protsenti ja kilu püügikvooti 10 protsenti. Teadlaste soovitus avaosale oli kvoodi vähendamine 40 protsendi võrra, Euroopa Komisjon oli teinud ettepaneku vähendada kvooti 60 protsenti.

Avaosa räimekvoodiks kujunes 4535 tonni, mis on umbes 3500 tonni vähem kui tänavu.

Liivi lahel soovitas komisjon räimepüüki vähendada 20 protsenti, teisipäeval otsustati kvooti vähendada 17 protsenti. Kvoot on 17 527 tonni ehk umbes 2500 tonni vähem kui tänavu.

Kilu saab püüda järgmisel aastal 10 protsenti vähem – kvoot on 23 103 tonni ehk umbes 1700 tonni vähem kui tänavu.

Avamere ja Botnia lahe lõhepüügikvooti vähendati 22 protsendi võrra. Üle pikkade aastate tõusis Soome lahe lõhepüügikvoot. Järgmisel aastal saab Soome lahes Eesti vetes püüda 1040 lõhet. See oli ka ainus kalaliik, mille püügikvoot tõusis.

Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor, kalateadlane Markus Vetemaa on ERR-ile varem öelnud, et Liivi lahe räimel läheb üle keskmise, aga avamere räimevaru on ajaloolise miinimumi lähedal. 

Kallas: arvestades olukorda võtsime maksimumi

Luksemburgis viibinud regionaalminister Madis Kallas ütles ERR-ile, et alati saab rohkemat loota, aga arvestades Eestist valitsuse ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ette antud raame ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid, võeti läbirääkimistelt maksimum.

"Eesti vaates tulid need (püügikvoodid) paremad kui me kartsime. Kõige rohkem mõjutab Eesti majandust räimepüügikvoot. Kui oli vahepeal karta, et avamere osas üldse kvoodid lähevad nulli, siis seal tuli küll vähendamine, aga 43 protsenti. Liivi lahes lõpuks jäi oluliselt väiksem (vähendamine) kui kartsime, 17 protsenti. Kilu osas tuli meile miinus 10 protsenti, ka seal kartsime, et tuleb rohkem," lausus Kallas.

"Kokkuvõttes arvan, andsime ühtpidi kalandussektorile sõnumi, et nii rannakalandus kui ka ülejäänud saavad vähemalt mingil määral jätkata," lisas ta.

Järgmistel aastatel läbirääkimised lihtsamaks ei lähe, pigem vastupidi, ja sektoril tuleb valmistuda selleks, et kala saab Läänemerest vähem püüda, ütles Kallas.

"Midagi head järgmistel aastatel oodata ei ole, pigem praegu juba teha õigeid samme, et päris hulluks asi ei lähe ja siis saavad ka tulevikus kõik kalandusega seotud inimesed oma tegevusi edasi teha, aga jah, mitte nii suures mahus," lausus minister.

Kallase sõnul näitavad Euroopa Komisjoni andmed, et kalavarude seis Läänemeres on oluliselt kehvem kui siinmail tahetakse ja seetõttu olid ka komisjoni ettepanekud nii karmid.

"Järgmise aasta lõpus, kui läbirääkimisi peetakse, on juba uus komisjon ja kui ambitsioonikad nemad oma vaadetes on, seda keegi ei tea," nentis Kallas.

Soomlased jäid rahule

Kalapüügikvootide vähenemise pärast on eriti mures olnud Eesti lõuna- ja põhjanaabrid.

Läti põllumajandusministeerium on öelnud, et järsk püügikvootide langus avaldaks katastroofilist mõju Läti kalameestele. Seetõttu palus ministeerium Euroopa Komisjoni plaanid üle vaadata. Ettepaneku järgi oleks vähenenud kvootide maht Läänemerel püütava räime jaoks 60 protsenti, Riia lahes püütava räime jaoks 20 protsenti ja latika jaoks 23 protsenti.

Soomes tahtis komisjon peaaegu täiesti keelata räimepüügi: Botnia lahes taheti räimepüügi kvooti vähendada 98 protsendi võrra 68 000 tonnilt 1000 tonnile aastas.

Komisjoni otsuse järgi vähendatakse Botnia lahe räimepüügikvooti 31 protsenti ehk üle kolme korra vähem kardetust.

Pärast teisipäevast otsust teatas Soome põllu- ja metsamajandusminister Sari Essayah, et otsus on vastutustundlik ning lähtus teadlaste soovitustest ja Soome eesmärkidest.