10. oktoobril saatis kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar Narva linnavalitsusele kirja, milles teatas, et kultuuriministeeriumil ei ole võimalust osaleda kultuurikvartali "Manufaktuur" sihtasutuse loomises.

Riik taganes seega kolmepoolse sihtasutuse loomise hea tahte lepingust, mille ise oli initsieerinud ja millele kirjutasid 2021. aastal lisaks kultuuriministeeriumile alla ka Narva linn ja Narva Gate OÜ, mis on Kreenholmi manufaktuuri kinnisvara ja enamuse territooriumi omanik. Linnale kuuluvad sel territooriumil kaks pargiala.

Ei saa öelda, et tegemist oli välguga selgest taevast. Müristama hakkas juba augustis, kui kultuuriminister Heidy Purga ütles ERR-ile kultuurkapitali rahastavatest olulise tähtsusega kultuuriobjektidest rääkides: "Eks seal ole tegelikult ka küsimärgiga projekte. Ma pean praegu silmas Narva Kreenholmi kultuurikvartalit, mille ärilised eesmärgid või sisu või programm on võib-olla tänasel päeval keerulised, sest meil on kultuurisuhted Venemaaga lõppenud ja piirid on kinni."

Oleme just mõned nädalad enne kantsleri kirja jõudmist Narva koos mõne aktiivsema Narva elanikuga loonud Facebookis grupi KRUVI (Kreenholmi uue visiooni inkubaator), mille eesmärk on kultuurikvartali projektile toetuse kasvatamine nii Narva elanike seas kui ka üle Eesti ja üle maailma (eesmärgid peavad olema suured, eks). Nüüd on KRUVI-l ligi 600 liiget.

KRUVI aktivistide grupis tekitas kantsleri sõnavõtt üpris palju emotsioone, aga veel rohkem küsimusi, et mida see tähendab, kuidas nüüd edasi ja mida peaksime tegema nüüd ja kohe ning peale seda, kui kiiremad tegevused on tehtud.

Kihama läks ka Narva äärmiselt mitmekesine sotsiaalmeedia. Peamiselt kõlas parastamist ja ilmus postitusi ning kommentaare, et väga tore, et selle projektiga on nüüd lõpp. Kinnitati, et Narva ei vaja mingisugust kultuurikvartalit ja kindlasti ei pea Narva linn investeerima eraomandis olevasse territooriumi (tuletan meelde, et Kreenholmi kinnisvara ja territoorium kuulub rootslaste omanduses olevale Narva Gate OÜ-le).

Kas pole imelik, et Narva sotsiaalmeedias tekkis kantsleri kirja peale just selline reaktsioon? Eks igaüks võib ja saab sellest reaktsioonist teha omad järeldused, aga mina tahan rõhutada vaid üht. Need reaktsioonid näitavad, et neid sotsiaalmeediagruppe vedavad inimesed ei taha Narvat näha sellisena, nagu selle loo lugeja seda ilmselt sooviks. Pean silmas linna, mis on atraktiivne ka eestlastele ja lisaks turistidele kogu maailmast. Linnana, kuhu inimesed tahavad tulla aega veetma, töötama või isegi elama. Te ju soovite sellist Narvat? Või ei soovi?

Tuleme tagasi kultuuriministri väite juurde, et kultuurikvartali ärilised eesmärgid, sisu või programm on praegu keerulised, sest suhted Venemaaga on katkenud ja piir Venemaaga kinni. Sisuliselt ütleb Purga, et riiklikult tähtis kultuuriehitis oli kavandatud peamiselt turistide jaoks Venemaalt. Nüüd vastuküsimus: milleks see nii kavandati ja miks see meie riigi jaoks tähtis oli? Tegelikult teame riigina ju juba ammu, et panustada ärilistele suhetele Venemaaga ei ole mõistlik. Või ma olen millestki valesti aru saanud?

Kultuuriminister teab kultuurielust palju ja ta on pragmaatiline. Jah, elu Kreenholmi kultuurikvartalis käima saada oleks kindlasti lihtsam, kui seal käiks kultuurihuviline Peterburi elanik. Aga kas ei peaks riik käituma rohkem riigimehelikult kui pragmaatiliselt? Loobudes juba kvartali kavandamise etapis kaasamõtlemisest ja aitamisest näitab riik, et see ambitsioonikas ja märgiline projekt ei ole talle tähtis ja et "riiklikult tähtis kultuuriobjekt" on kõigest tühi fraas. Sisulist tähendust selle taga Narva projekti puhul ei ole.

Aga mis siis edasi? Nüüdseks on riik üle korranud, et raha projektilt ära võetud ei ole ja linn koos Narva Gate'iga on oodatud seda taotlema. Pall on hetkel Narva linna käes ja lähiajal on oodata otsust, kas linn asub sihtasutuse loojate ringi ning koos hakatakse välja töötama detailset kultuurikvartali projekti. Mina ja minu head sõbrad-tuttavad, KRUVI aktivistid, hoiame toimuval silma peal, nõuame osapooltelt vastuseid ning tegutsemist.

Kas Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur" on ikka riiklikult tähtis kultuuriobjekt? Vastus on minu meelest selge ei. Jaatav oleks vastus siis, kui riik osaleks kultuurikvartalis rohkemaga kui ainult lubadusega raha, 15 miljonit eurot, mitte ära võtta.

Narva ei ole veel see koht, mida riik ei peaks sobival juhul abistama oma jõu ja nõuga. Vastupidi, Narva on just see koht, kus seda tuleb teha ja kultuurikvartal on projekt, mis toob Narvale uue hingamise. Ka Narva Muuseumit toetab riik ning ilma riigita oleks seal päris häda majas. Kas siis, kui ka linn keeldub sihtasutusega liitumisest ja kultuurikvartalisse panustamisest, on riiklikult tähtsal kultuuriobjektil kriips peal? Ei tohi olla! Siis tuleb aktiivsetel kodanikel minna uuele ringile. Kultuurikvartal peab tulema.