Narvas on uus linnavõim. Juba nädal aega. Aga keegi ei tea, mis neil on plaanis. Kuna tegemist on ühe fraktsiooni ehk esimeest vahetanud Keskerakonna fraktsiooni ainuvõimuga, siis ei ole ka koalitsioonilepingut, mis lubaks midagi tulevikust aimata.

Pakun välja plaani kahe aastaks, järgmiste kohalike valimisteni aastal 2025, nii nagu mina koos mõttekaaslastega seda näen. Plaan tugineb linna arengukavale, seni tehtule, paljudele kohtumistele narvalastega.

Mida ootavad linlased oma kohalikult omavalitsuselt? Head linnakeskkonda, kaasaegset haridust ja tasemel arstiabi. Kui linnas on ka stabiilne võim, tuleb investorite usaldus, tulevad investeeringud ja uued töökohad. Inimesed ei sõida siis linnast suure hooga ära.

Muidugi peab linn olema avatud, näoga Eesti ja Tallinna, Euroopa poole. Ainult siis, kui meie püüame neid Tallinnas või kaugemal mõista, mõistavad ka nemad meid. Teistmoodi maailmas asjad ei käi.

Linnapeale tähendab see palju kohtumisi ja palju selgitamist, paljude uste avamist ja paljude ametnike või ettevõtjate veenmist, paljude ajakirjanike paljudele küsimustele vastamist. Linna üks tugevusi peab olema tema positiivne kuvand. Sellest ka põhjus, miks eduka Narva üks möödapääsmatu eeldus on turismi edendamine.

Aga alustame otsast kahe aasta plaaniga.

Meditsiin

Narva haigla saab 37,6 miljoni eurose investeeringu. See on kümme korda rohkem kui viimase 30 aasta jooksul on panustatud Narva haiglasse. Selle raha eest rekonstrueeritakse Nõukogude-aegne kuuekordne korpus ja ehitatakse uue hoone esimene etapp. Narva on juba tulnud uusi arste ja Narvas on alanud õdede koolitus. Uued inimesed ja patsiendid ootavad uut keskkonda.

Sama toetus võimaldab muretseda uut meditsiinitehnikat. Ma olen näinud palju Tartu-Narva bussis keemiaravilt tulevaid ja piinlevaid patsiente. Nüüd on keemiaravi võimalik saada Narvas. Ja Narva haiglal on lõpuks oma reanimobiilid ja see võimaldab raskeid haigeid kiiresti Tartu Ülikooli Kliinikumi viia. Vanemal inimesel on Narvas hoopis kindlam elada kui varem.

Narva vajab kiiresti uut hooldekodu, järjekord on juba liiga pikk. Ehitusprojekt on olemas, erinevatest linnavälistest allikatest võib leida finantseerimist. Kahe aastaga saab hooldekodu valmis ehitada. Muidugi on hooldekodu siiski hädalahendus. Me vajame vanematele inimestele eelkõige rohkem tähelepanu. Palju on räägitud väärikate päevakeskusest. Vahest tekib see hoopis erainitsiatiivi abil.

Haridus

Hariduses on meil nii rõõmsaid kui ka keerulisi uudiseid. Sel sügisel alustasid kaks riigigümnaasiumi, edukalt alustasid. Uue aasta algul saab valmis eesti kool, siis uus lasteaed ja 1. septembril 2024 alustab uues hoones Kesklinna kool. Kas uued seinad muudavad haridust? Muudavad küll, need võimaldavad üles ehitada uue koolikultuuri, tihti alustavad uues koolis ka uus juht ja uued õpetajad. Kõik me tahame olla ilusas keskkonnas, eriti tahame seda oma lastele.

Narva järgmiste aastate kõige suurem väljakutse on eestikeelsele õppele üleminek. See on venekeelses linnas karm. Väga karm. Vähesed pered jäävad sellest puudutamata, vähesed lapsevanemad sellest riivamata.

Laste ja noorte pärast ma väga ei muretse. Kui õpetatakse hästi, on nemad rahul. Aga Narva senistele õpetajatele on see valus, eriti kui meil laste ja õpilaste arv langeb. Kuid eestikeelse õppega mitte kaasa minemine oleks alatu meie laste ja noorte suhtes, sest nemad satuvad tulevikus haridus- ja tööturul konkurentsis tahapoole, kuna ei saa keeletuna kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida.

Niisiis, pole midagi parata, õpetajad peavad end lõpuks kätte võtma ja tõsiselt eesti keelt õppima.

On paratamatu, et linn peab veel sel aastal sulgema ühe kooli. Peetri koolis on ainult 150 õpilast. Maja on pooltühi. Vastasel juhul riskime sellega, et ministeerium küsib tagasi Kesklinna kooli ehitamiseks antud 15 miljonit eurot. Jah, paberitest võib leida justkui võimaluse, justkui saaks linn vähemalt ühe koolihoone sulgemisega veel viivitada, aga miks? Et meeldida õpetajatele ja direktorile? See pole aus ei õpilaste ega õpetajate suhtes.

Poliitikas tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Ning nende otsuste hind on see, et me saaksime riigilt ja Euroopa Liidult raha ühe suure tulevikku vaatava koolihoone ehitamiseks, kus saaksid uue kodu nii Pähklimäe kui ka Paju kool. See nõuab tihedat koostööd riigiga ja jonnida pole mõtet. Linnavõimu jonni ohvriks osutuvad lõpuks meie noored, lapsevanemad ja ka õpetajad, keda valede lootustega tüssatakse.

Tegelikult on olukord veel karmim. Meil on lasteaedades praegu 150 vaba kohta. Narvas tuleb sulgeda veel vähemalt üks lasteaed. Ja samas peab projekteerima ja ehitama uusi, sest kui meil on koolid korras, siis on järg lasteaedade käes. Ühe uue lasteaia projekteerimine algab lähinädalatel. Muidugi, kui uus võim ei otsusta teisiti.

Nüüd on aeg rääkida ka gümnaasiumi-järgsest haridusest. Tartu Ülikooli Narva kolledž laiendab oma IT-õpet ja see on ainult hea. Tartu Tervishoiu Kõrgkool koolitab siin õdesid. Tuleb läbi rääkida, et need õpperühmad avataks ka järgmistel aastatel. Samuti ei tohi unarusse jätta sisekaitseakadeemiat. On võimalik, et Narvas alustab 2024. aastal õpinguid rühm tulevasi politseinikke. Ja see ei pea olema kõik: me vajame sotsiaaltöö ja kooli tugispetsialistide ettevalmistust, miks mitte ka inseneriõpet. Õiglase ülemineku rahadest on see võimalik.

Linn ja kultuurikvartal

Viimastel aastatel on meie linnakeskkond muutunud ilusamaks, kõik, kes näha tahavad, näevad seda. Kuid oleme alles tee alguses. Peame nii palju kui võimalik kaasama raha väljastpoolt Narva linna eelarvet. Maha tuleb võtta tühjad majad, korda tuleb teha jäähall, lõpuks ometi tuleb jõuda ühiselamute renoveerimiseni, sest need on lausa õudsed.

Ka narvalased ise saavad panustada oma linna ilusamaks muutmisse. Mäletate, kui palju rõõmu tõid liiklust rahustavad betoonkalad. Näiteks võiks Puškini tänava tühjadele akendele panna vana Narva fotod just sellestsamast tänavast. Selliseid väikeseid ja ilusaid ideid tuleb toetada.

Kui vaatame linna kaugemasse tulevikku, siis on ülioluline Kreenholmi kultuurikvartali rajamine. Lähiaastatel peab linn käima välja miljon eurot ja mitte rohkem. Samal ajal on eraettevõtja ja riik valmis maksma kokku 30 kuni 40 miljonit eurot. Palun mõelge korraks: see on väga hea võimalus. Inimesed on õnnelikud, kui neil on üks ja ühine idee. Minu silmis võiks ühine idee olla mõte Narvast kui Euroopa kultuuripealinnast 2037. Ja selleks on Kreenholm eriline platvorm.

Kuna kultuurikvartali rajamiseks on vaja eraettevõtja, linna ja riigi erilist koostööd, on see projekt kahjuks veninud. Mina panustan, et see projekt õnnestuks. Panustan kogu südamest. Kunagi oli ka Narva kolledži rajamine hull idee, aga mina uskusin, et see on võimalik. Nüüd ei kujuta keegi Narvat ilma kolledžita ettegi.

Töökohad ja inimesed

Ilmselt on paljud lugejad üllatunud, et alles nüüd tuleb juttu töökohtadest. Kui ei ole töökohti, ei ole linnal tulevikku. Võib küsida, mida saab siin linn teha? Kohtuda, rääkida seda, millest ülalpool juttu, pidada sõna, aidata lahendada tööandjate kõige keerulisemalt küsimust, milleks on üürikorterid.

Me vajame insenere, ent noor insener ei tule Narva, kui me ei taga talle ilusat elamispinda. Aga üks insener toob kaasa seitse kuni 15 töökohta. Tööandjad vajavad linnalt erinevaid lubasid, neid tuleb menetleda kiirelt ja korrektselt. Kahju, et mitmed läbirääkimised võimalike investoritega pooleli jäid. Uuel linnapeal tuleb võita nende usaldus.

Ja lõpetuseks kõige olulisemast, meie inimestest. Narvalased on mures soojahinna tõusu pärast, mistõttu loodame mahedale talvele. Paraku pole linnal võimalik kõiki oma inimesi rahaliselt toetada, ka riik loobus abikäe ulatamisest.

Millele või kellele me siis loota saame? Narvalaste kokkuhoidmisele, omavahelisele solidaarsusele, küünarnukitundele, üksteise toetamisele. Inimestega tuleb kohtuda ja rääkida. Just saime valmis inimeste kaasamise kava, ma loodan, et seda asutakse ellu viima. Narvas on palju inimesi, kes on valmis kaasa mõtlema ja kodulinna heaks tegutsema.

Narvalaste tugevus ongi kannatlikkus ning armastus oma linna ja üksteise vastu. See toob lõpuks võidu nii ehk naa. Võidu Narvale ja narvalastele ning nii on see ka Eesti võit.

Katri Raik on endine Narva linnapea (SDE), Narva linnavolikogu liige ja Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal.